Kunn

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Lumbikunn üten Mõnistõ lumbin

Kunn om katõpaigaelläi, tuuperäst, et ta saa elläq maa pääl ja viin kah.

Eesti kunnaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Eestin om üttekokko ütstõist katõpaigaeläjat, kats noist ommaq vesihobõsõq (harivesihopõn ja tähnikvesihopõn) ülejäänüq ütessä ummavaq kunnaq. Kunnõst eliskeles meil hainakunn, suukunn, lumbikunn, viikunn, järvekunn, muakunn, harilik kärnkunn, kõrõ ja hal'as-kärnkunn.

Kunnõ elo[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kunnaq sööväq ja ommaq talvitsõl aol maa pääl, a ilmalõ tulõvaq viin. Siginemises tahtvaq nimäq vähämbit ja suurõmbit lumpõ ja muid lämmit viisilmi, kohe kudõ and sisse pandaq. Pääle tuud nakas konnakudõst väikeisi hannaga kunnapoigõ kasuma. Edimädseq nädäliq ommaq kunnapojakõsõq viin, kooniq nail hanna asõmõlõ jalakõsõq tegüneseq. Pääle muundumisõ ao üleelämist lätväq nä uma jala pääl maa pääle süüki hankma ja pääle tuud jääseq sinnäq talvõ aos kah.

Kunnõ kaitsminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Katõpaigaeläjä, kiä Eestin elutsõsõq ommaq riigi kaitsmisõ all. Tuu tähendas, et näide luudusõst ärq häötämine Keskkunnaammõedi lupa saamalda om keelet. Eestin ummaq kunnaq hädäohon päämidselt elopaiku häömise peräst.