Roodsi aig Võromaal
Roodsi aig om aovaih Võromaa aoluun, ku Võromaa oll' Roodsi suurvõimu aol Roodsi kuningriigi uma.
Aoluulasõq ei olõq kõik ütte miilt, millega Roodsi aig pääle naksi ja millega lõppi. Inämbäste peetäs Roodsi ao algusõs Liivi sõta, ku Eesti jäie Roodsi võimu alaq, ja lõpus kas 1710. aastakka, ku Eesti jäie de facto Vinnemaa alaq, vai 1721. aastakka, ku tetti Uusikaupunki rahu ja Eesti jäie Vinne alaq de iure.
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]1629. aastagal lepüti kokko, et terveq Eesti saa Roodsi valitsusõ ala. Et taloq olliq tühäs jäänüq, tull' asõmalõ hulga võõrast rahvast. Arvati, et piiri veeren om rohkõmb vapa maad ja massuq madalambaq ku muial. Ku Põh'a-Eestihe tull' mano suumlaisi ja ruutslaisi, sis Lõuna-Eestihe tull' rohkõmb lätläisi ja vindläisi, sekkä esikiq mõni leedu ja poola nimegaq miis'. A lühkü aogaq võtiq võõraq umas keele ja kombõq. Peipsi viirde tulliq Vinnemaalt vanausulidsõq. Nuuq ommaq esikiq miiq aoniq uma keele, kombõq ja usu alalõ hoitnuq. Ku perrä märkiq, sis opsiq nuuq pikäq tapõluisi täüs aoq seo kandi rahvast õnnõ hindä jovvu ja vastapidämise pääle luutma. Kavvõlidsõq põlvõq mõistiq suurõl hädäaol nii elläq, et lõunaeestläisi sugu es koolõq vällä ja manotulõjaq võtiq keelegiq üle.
Lõunõ-Eestist Ja Põh'a-Lätist sai Roodsi aol Liivimaa kubõëmang, mink pääliin oll' Riia. Kullu aigo, et elo saanuq päält pikki sõto käümä minnäq. A latsi sündü aogaq hulga mano ja perreq kasviq suurõmbas – ku 1627. aastagal oll' Lõuna-Eesti pääle 2780 tallo, sis 1638. aastagal oll' noid joq 4581. 17. aastagasaal tettiq mano Kanepi, Räpinä, Vahtsõliina ja Harglõ kihlkunnaq. Kihlkundõlõ ehitediq vahtsõq keriguq.
Põh'asõda ni Roodsi ao lõpp
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Vinnemaa kuulut' 1700. aastagal Roodsi riigile sõa ja tahtsõ umaq piiriq mere viirde vällä vitäq. Alost' pääle rassõ Põh'asõda (1700–1721). Roodsi kuninga käsu perrä tetti ka maamiihi sõasalgaq. A sõtta kutsuduq talomeheq es tahaq inämb mõisatüüd tetäq. Orava mõisa meheq saanuq inne tõisi sõa tulõkist teedäq. Mõisa vara võeti hindä kätte ja kiäkiq es lääq inämb tüühü. Ku võim jälkiq ruutslaisi kätte läts', anti päämeheq kohtu ala. A hulga miihi läts' inne tuud Vinnemaalõ pakku.
Sõa alostus tõi ruutslaisilõ tähtsä võidu Põh'a-Eestin Narva all, a aastaga peräst naksiq suurõq tapõlusõq ka Liivimaal. Roodsi väeq kogosiq hinnäst Kiräpää ala ja vähämbit vahipostõ oll' muialgiq. Vinne vägi korju kokko Pihkva ja Petseri kanti – säält tetti üle piiri sõakäüke. Vähämbit tapõluisi oll' üle Võromaa – Räpinä lähkün Ristipalon, Kasaritsan, Urvastõn ja Karulan ni Harglõ ja Mõnistõ kandin. Kõva tapõlus peeti 1701. aastaga talvõl Kanepi lähkün Erästvere mõisa man. Kolm kõrda suurõmb Vinne vägi sai sääl ruutslaisi üle tähtsä võidu. Ku Roodsi vägi aastaga peräst ka Valga kandin Hummuli vällä pääl kaot', es kaidsaq seod kanti inämb kiäkiq.
Lõuna-Eesti pääl lõppi suur' sõda varramba – joq 1704. aastagas. Vinne vägi liiku Tarto ala. Ruutslasõq es jovvaq Tartot kavva kaitsaq. 1708. aastagal häödiq vindläseq Tarto liina hoobis ärq ja tähtsämb liinarahvas viidi vägüsi Vinnemaalõ. Tarto liina häötämisest kirot' Puhja köstre Käsu Hans maarahva keeli ikulaulu «Oh, ma vaene Tarto liin». 1706.–1708. aastil teiq Roodsi väehulgaq siiäq kanti sõakäüke ja Vinne väke tull' kah pelädäq. Rassõ oll' vana püssäloksi vai vainlaisi käest võet mõõgagaq rüüvjile vasta naadaq. Mõnõq talomeheq lätsiq esiq kah saaki jaht'ma. Tõõsõq pagõsiq väkkeminegi iist Peipsi taadõ. Võromaalõ tulliq ummakõrda setoq, kiä ollõv naanuq röövit villä ja varra parvõgaq Võhandut pite kodo poolõ saatma. Rüüv'mine käve viil päält sõa lõppugiq. Võromaa vanarahva jutuq kõnõlõsõq sakõstõ Põh'asõa aigu maa sisse käkitüst varast ja roodsi sõamiihi matusõpaigost. 1710.–1711. aastagal tull' jälkiq katsk ja pall'o inemiisi kuuli. A katsk es jovvaq Lõunõ-Eestin nii hirmsat kurja tetäq ku Põh'a-Eestin. Taloq olliq siskiq sakõstõ tühäq ja maaq kündmäldäq. Koolioppus, miä näläaol vaivalt hengen püssü, jäi sõagaq hoobis saisma. Ku 1721. aastagal lõpus rahu tetti, läts' terveq Eesti Vinne tsaaririigi ala.
Mõisidõ õiguisi piiraminõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Roodsi ao alostusõn olliq mõisa käen viil kõik' õigusõq ja orjus läts' järjest hullõmbas. A 1680. aastil läts' elo tõsõs. Mõisa- ja talomaaq mõõdõtiq ärq ja egä talo massuq pantiq kirjä. Ku uma mõisaherr liiga tekk', võidsõ talomiis' esiki kuninga mano kaibama minnäq. Ilma iist sakso kätte lännüq mõisit naati riigile võtma. Põh'a-Eestin käve mõisamaiõ riigi kätte võtminõ rahuligult. Lõuna-Eestin aiq mõisaherräq rohkõmb toolõ plaanilõ vasta. A mõisa nurmi pääl tull' talomehel esikiq rohkõmb tüüd tetäq. Talvõl oll' rassõ kohustus voorin käümine. Võromaa talomehele tähend' tuu pikkä tiid Riiga, Pärnohe vai Talina liina.
Usoq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Keriguq olliq sõto aigo inämbüste häönüq ja rahvas vei umaq koolnuq õks vana külämatusõ pääle. Küländ veidüq tuudi latsi ristiq ja minti kerigukombõ perrä paari. Lutõri kerikulõ es miildüq, ku inemiseq maausu vai katoligu kombist viil kinniq peiq. Roodsi aol naati kiildmä küläkalmõhõ matmist. Ku kiäkiq Põlva miis' lasknuq uma koolnuq imä keriguaiast vällä kaibaq ja vanna kalmõhe mattaq, saanuq tä tuu iist kõvva pessäq. Tuust, et maausk oll' viil elon, and' tunnistust 1642. aastaga Pühäjõõ tapõlus. Sõmmõrpalo mõisaherr käsk' Pühä Võhandu pääle, midä rahvas Pikse elopaigas pidi, veski tetäq. Päält tuud tull' vihmanõ suvi ja suur' viläkaih. Rahva arvamisõ perrä läts' pühä Pikne jõõ tsolk'misõ peräst vihha täüs. Võeti kokko suur' vägi – appi tulti esikiq Setomaalt ja Otõmpää kandist – ja veski palotõdi maaha.
Haridus
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Rahvas mäleht' viil mitusada aastakka ildamba "vanna hääd Roodsi aiga". Sis naati maarahva latsilõ edimäst kõrda koolitarkust jagama. Liivimaa maapäiv võtt' 1684. aastagal vasta kõrra, et egä kihlkunna pääle tulõ uma kuul' tetäq, kõrralik kuul'meistre ammõtihe säädiq ja koolimaa vällä mõõtaq. 1690. aastil om olnuq kehv lugu Kanepi kooliasjogaq ja Urvastõn olnuq koolimaja vilets, a muial Võromaal oll' koolioppus pääle nakanuq. Pia ekkä Liivimaa kihlkunda tetti uma kuul'. Põh'a-Eestin oll' kuulõ tuul aol veidemb. Kuuli minnäq oll' kimmähe parõmb ku mõisanurmõ tüühü. Esikiq kar'apoiskõisi ollõv nätt, raamat peon, kar'a takan käümän. Koolimiis' Forseliusõ mant tull' häid kuul'meistriid, kinkast mõni joud' ka Võromaalõ latsi oppama.
Kiä kuuli es jovvaq, oppõ koton lugõma. Umakeeline koolioppus sai niivõrra kõva põh'a ala, et esikiq nälä- ja sõaaoq es jovvaq tuud ildamba häötäq.
Tarto Ülikuul
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Tarto liin sai Roodsi aol uma ülikuuli. Riigimeheq kitiq, et sinnäq või tullaq ka maarahva targõmbaq meheq. A olõ-õiq teedäq, kas kiäkiq nii korgõhõ küündü. 16. aastagasaast olï tarvitusõl kats' kiräkiilt – põh'aeesti vai talina ja lõunaeesti vai tarto kiil'. Lõunaeesti keriguraamatidõ kiil' oll' ka võrokõisi kiräkeeles 17. aastagasaast nika ku 19. aastagasaaniq. Kambja keriguopõtajaq esä ja poig Virginiusõq panniq Piibli Vahtsõ Tõstamendi tarto kiilde 1686. aastagal.
Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.