Piitre
Piitre om võrokeeline mehe edenimi. Algnimi tulõ üle ladina keele kuju Petrus kreeka keelest, kon inemisenimi πέτρος (Pétros) tähendäs kivvi, kaljut. Piitre kõgõ hariligumbaq hõikamisvormiq võro keelen ommaq aoluulidsõlt olnuq Peedo, Peeds'o, Piit (umasütlejä Peedi) ja Peep[1] (umasütlejä Peebu), minkast ommaq saanuq umaette edenimeq. Lisas ommaq seto keelen hõikamisvormiq Petra ja Pet'o[2]. Võrokõisi pruugit Vastne testament kirot ristiusu apostli nimme edimält (1686) Peter, ildamba Peetrus, kõnnõkeelen om timä kottalõ üteld ka Pühä Piitre, timä kerigupühä om piitrepäiv. Ristiusu arvosaamisi perrä om ka surma kutsut võro keelen "Liiva-Piitre" ja kikas ku Pühä Piitre sümbol om talo eläjide hulgan sakõstõ saanu nime Piitre. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' Piitre sagõhusõlt tõnõ talo peremehe edenimi (6,4 %)[3]
Vastussit tõisin kiilin:
- Peeter, eesti kiil
- Peter, s'aksa kiil
- Pēteris, läti kiil
- Пётр (Pjotr), vinne kiil
- Пётра (Pjotra), Пятро (Pjatro), valgõvinne kiil
- Piotr, poola kiil
- Pekka, soomõ kiil
- Peter, Pär, roodsi kiil
- Péter, ungari kiil
- Peter, inglüse kiil
Võro keelen om kombõs pruukiq tunnõdu vai lähkü nimega inemise vai tegeläse edenimme võro muudu, nt Paani Piitre (Peter Pan), tsaar Piitre I (Пётр I), rektor Tulviste Piitre (Peeter Tulviste).
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Rajandi, Edgar 1966: Raamat nimedest. Tallinn, Eesti Raamat, märksõna Peter.
- ↑ Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum 2013, lk 231–256.
- ↑ Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Võro Instituudi toimõndusõq, 11−56.