Palohk

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Marjoga palohkapuhm

Palohk vai palok om kanariguliidsi sugukunna mustiga perrehe kuuluv väiku puhm. Egäpääväkeelen mõtõldas palohka all inämbüisi taa puhma verevät marja.

Palohka lähkoq sugulasõq ommaq mustigaq, kurõmar'aq ja joovigaq.

Alambaqliigiq ja naidõ levik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Palohkat jaetas katõs alambasliigis:

Vällänägemine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Põhialambaliigi puhma varrõq kasusõq 5-25 cm korgõs[3], Põ'ha-Ameeriga alambliik hariligult 5–15 cm korgõs[4].

Palohka katõsuulidsõq häitsmeq ommaq katõli häitsmekattõgaq ja ommaq 3–12 kaupa otsmidsõn ts'augan. Häitsmetupp ja häitsmekruun omma liitlehidseq, tupp- ja kroonleheq ommaq kokko kasonuq. Häitsmetupp om väiko, rohilinõ vai rooskas, nail ommaq kolmõnukadsõq otsaq. Häitsmekruun om 4–6,5 mm pikk, kurõkatlõ muudu, 4–5 otsaga, vallalidsõ suugaq.[5]

Leheq omma 8–20 mm pikäq ja 5–15 mm lag'aq, nahkjaq, puul'ümärigu kujogq, lühkü roodsugaq. Leheq ommaq päält läükväq, värvi poolõst rohilidseq ja tummõrohilidseq vaihõpääl, altpuult hellembäq, püsüseq varsi pääl 2–4 aastakka.[6]

Palohka vili om ümärik mari, mink kotsilõ üteldäs kah palohk vai palok. Palohk om inne valmis saamist valgõ vai roosakas, päält valmis saamist verrev vai tumõverrev. Mari om 7–12 mm lag'a.[7] Siimneq ommaq pia 1 mm pikäq.[8]

Maa all ommaq kasvol juuristu ja juurvars (risuum). Joorõq ommaq maapinna lähkon, 5–28 cm sügävän. Juuristun või tekküq pääjuur.

Harinõmaldaq silm või palohka segi aiaq leehigägaq, miä om maigu poolõst jauhõnõ.

Palohk ja leehik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Harinõmaldaq silm või segi aiaq palohka ja leehigä. Üttemuudu vällänägemist näütäs ka leehigä tõõnõ võrokiilne nimi tsiapalohk.

Leehik kasus sagõhõhe sääl, kon palohkkiq. Leehigä mari om palohkast vähämb, maik om jauhõnõ. Leehigä leheq ommaq palohkast kitsambaq, lehe alomadsõ poolõ pääl olõ-õiq sääntsit tummit laikõ nigu palohka lehti pääl.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. "Vaccinium vitis-idaea". Flora of China. Pruugit 09.08.2022. (inglüse keelen)
  2. Vaccinium vitis-idaea. Flora of North-America. Pruugit 09.08.2022. (inglüse keelen)
  3. Palohk – lisateedüs. bio.edu.ee. Pruugit 09.08.2022. (eesti keelen)
  4. Vaccinium vitis-idaea. Fire Effects Information System (FEIS). Pruugit 09.08.2022. (inglüse keelen)
  5. Palohk – lisateedüs. bio.edu.ee. Pruugit 09.08.2022. (eesti keelen)
  6. Palohk – lisateedüs. bio.edu.ee. Pruugit 09.08.2022. (eesti keelen)
  7. Palohk – lisateedüs. bio.edu.ee. Pruugit 09.08.2022. (eesti keelen)
  8. Jules Janick, Robert E. Paull. "The Encyclopedia of Fruit & Nuts". CABI, 2008. ISBN 978-0851996387.