Kurõmari
Kurõmari (Oxycoccus palustris) om kanarbiguliidsi sugukunda kuuluv igihal'as kääbätspuhm ja timä hapu verrev mari. Jõõvistik kasus samblõn, ja kasus maalgi. Timä juurõq ommaq väega lühkoq selle, et raban om väega suur turba kiht, miä lasõ-iq kasvo juuri pääl põh'avii. Jõhvikaanõl ommaq väikuq leheq. Marjad on alguses hallikamad ja täpidega, aga kui jõhvikas valmib, muutuvad marjad punasteks. Kurõmarju aetas sassi liisokõsõga, a liisokõsõl omma pikembä lehe, nii saa kurõmarju esiq tetäq. Kurõmarju saa ka talvõl kor'ada, ku tuu alalõ jääs.
Jõõvistik süü põrmust ja vihmast.
Kasumisala[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Kasus pia terven Põh'a- ja Kesk-Õuruupan, a ka Õdagu- ja Kesk-Tsiberin ni Põh'a-Ameerikan. Eestin kasus väega pall'o.
Kasumiskotus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Kurõmari kasus suun. Tedä või löüdäq ka soitsist mõtsost, kinnikasunuisi järveviiri ja soitsidõ hainamaalappõ päält.