Kalaallit Nunaat
| |||||
| |||||
| Riigikiil | kalaallisuti kiil | ||||
| Pääliin | Nuuk | ||||
| Suurus | 2 166 086 km² | ||||
| Rahvaarv | 55 877 (2018) | ||||
| Internetitunnus | .gl | ||||
Kalaallit Nunaat (ka Gröönimaa, taani keelen Grønland) um maailma kõgõ suurõmb saar. Kalaallit Nunaat vai Gröönimaa om hindävolinõ saar, miä om Taani uma. Kalaallit Nunaat püünd esiqolõmist.
Kalaallit Nunaat om Põh'a-Atlandi ja Põh'a-lämere vaihõl. Kalaallit Nunaati pinna suurus om 2 166 086 kruutkilomiitret, minkast om 83,1 % viikoko ja iändüt. Rahvas eläs 350 000 kruutkilomiitre pääl, kon olõ-õiq iändüt.
Kalaallit Nunaati ilm om arktilinõ. Kalaallit Nunaati lõunõnaban om aastaga keskmäne lämmüs +0,5 °C ja põh'anaba aastaga keskmäne lämmüs om -8,7 °C.
Kalaallit Nunaati riigikiil om kalaallisuti kiil, miä om inuiti kiil. Kalaallit Nunaat nimi tähendäs kalaallisuti keelen „kalaalliti (inemise) maad“. Tõõnõ nimi, Gröönimaa, miä põh'andus taani keele nimel Grønland, tähendas „rohilist maad“.