Nahk

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Nahk om tuu, miä katt inemiisi ja eläjide ihho.

Inemise nahk[toimõndaq]

Inemise nahk om kolmõkihiline kõva, vindsõ ja vinnüjä kudõ. Nuuq kolm kihti ommaq päälmäne kiht ehk päälnahk, keskmäne kiht ehk kesknahk ja alomanõ kiht ehk rasvnahk.

Päälnahk[toimõndaq]

Naha päälmäne kiht ehk päälnahk om esierälikult väega kõva ja vindsõ ja tuuperäst ei lasõq timä tühjäga vedelit asjo ei ihost vällä ei ka iho sisse, nink kaits ihho külmä, lämmä ja mõnõsugutsõ kahjosaamisõ iist. Timä om ilma närvetä ja sõs esiq ka ilma tundmisõta, s'ollõ et pututamisõ närviq ei küünüq inämb timä sisse, õnnõ jääväq keskmäiste kihti, kon näide otsaq hulgana lakja ommaq laotõtuq. Päälnaha paksus om mitmõsugunõ: kõgõ paksõmb om timä jalatalla all ja peopesän, kõgõ ohõmb lõvva, põski, otsaesitse ja silmälaudo pääl. Kiä kässiga pall'o rasõdat tüüd tegeväq, noil kasus nahk peopesän väega paksos ja kõvas, nii kui tuud esierälikult raudseppi man näemiq, kiä sõs ka karõdit ja tulitsitki asjo kahjota peio võtvaq ja noidõga tülitä tallitasõq. Niisamatõ om lugu noidõga, kiä pall'o jalksi käüväq ehk palja jala juuskvaq. Näide jalatalla päälnahk lätt nii paksos, et nääq kivve ja sõmõrit pite paljidõ jalgoga pall'o kergembäst juuskvaq, kui mõnõq kängitsekandjaq ja hellikoq tarõ põrmandut pite. Midä ohõmb päälnahk, toda hõrnõmb ka pututamisõ tundminõ, tuuperäst et närve otsaq as'alõ väega ligi saavaq; midä timä paksõmb, toda nühremb ka tundminõ, s'ollõ et paks ja kõva vahesain tundjat närvi ja tuntavat asja lahotas.

Kesknahk[toimõndaq]

Naha keskmäne kiht om pääkiht ja nimitetäs kesknahas. Timä om kokko pant peenikesest mehikoatsõst koest, verpjäs, allpuul kohilamb, päälpuul paksõmb ja kindmämb. Päälmätse jao sisen lövvämiq ka hulga väikeisi käsnäkeisi, kohe pututamisõ närve otsaq sisse tulõvaq. Pääle tuu om timä täüs vere uusi, rasvakärekeisi ja ihokarva juuri. Rasvakärekeisist himmitses kõikaig rasva vällä, miä iho naha pehme hoit ja lahenõmisõ iist kaits. Timä sisest tulõ ka hulk peenikeisi oonõkõisi vällä, päälnahast iho pääle vällä, miä higonõmist toimõtasõq ja tossu viisi niiskust iho sisest vällä andvaq. Noid kutsumiq higioosis. Tervüsele om väega mõnosa ja tarvis, et nuuq higioonõq roppusõ, kasimata eloviisi ehk mõnõ muu as'a läbi ärq ei ummistuq. Nii võivaq nimäq nimelt ka tuuläbi ärqummistudaq, et kuuma kihäga ehk tävve higiga äkitselt külmä kätte mindäs ehk ihol äkitselt ärq lastas jaahtudaq. Tuuperäst piät mõistlik inemine niihäste puhtusõ peräst, kui ka esierälikult tervüse hoitmisõs iho naha kõikaig puhta hoitma, miä kõgõ parõmbuisi mõskmisõ läbi külmä viiga sünnüs. Tuuläbi saa üteliisi nahk ka kinnitetüs ja külmä vasta karastõtus.

Rasvnahk[toimõndaq]

Naha alomanõ kiht om kõgõ naha alos ja ühendäs tedä ihoga. Et timä ühendävide sidõmidõ ehk hinte vaihõl pall'o rasva lövvüs, sõs om täl ka rasvanahk nimes. Rasvnaha tulo om esieräligult tuu, et tä iho sisemäitsi liikmit nii kui pehmeh padi rängä litsmisõ ja põrotamisõ iist kaits ja külmä sissetükmise iist varjas. Niisama ei lasõq timä hää viisiga iholämmind vällä, tuuperäst et rasv om kõhn lämmä saatja ehk, miä niisama pall'o, timä suur kinniqpidäjä ja kokkohoitja.