Murati

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Murati külä kotus Eesti kaardi pääl. Statistiga kaardirakõndus

Murati külä om Võromaal Rõugõ vallan Rõugõ kihlkunnan. Inne 2017. aastakka oll' külä Haani valla osa.

Murati külä om harvakülä – taloq saisvaq maa pääl harvakult ni tan eläs 23 inemist – (01.01.2019). Küläst juusk läbi Riia-Pihkva suurtii.

Murati järv[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Külän om Murati järv. 1638. aastagal üteldi taa viikogo kotsilõ Morato järv, a lätläseõq kutsvaq taad Muratu järves. Järve kogopindala om 65,8 hektärit, tuust nii 14 protsõnti om Läti riigi territooriumil. Viikogon ommaq näutüses ahunaq, latigaq, havvõq, säreq ni linnaskalaq. Järve perve pääl kasusõq põlidsõq kasvoq, miä ommaq luuduskaitsõ all.

Kost sai külä hindä nime?[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Om neli tõsõndit kuimuudu külä uma nime sai. Edimäne: Rahvaperimüse perrä sai külä hindä nime or'aaol ku ütte tallo käveq kõik ümbrekunna inemiseq kokko ja kaibsiq hindä murrit. Tallo nakati kutsma Murõdõ talos ni tuust tull' nimi Muradi vai Murat. Talopoja perrenimi om tõõnõ viiś kost külä hindä nime võisõ saiaq. Või-ollaq, et nime edimädse silbi o-d üteldi roodsiperi u-s ni XIX aastasaasast olõ-õs külä nime viimätses tähes joht i, aq a. Murati külä om Vinnemaast nii 19 kilomiitret kavvõn. Tuuperäst om võimalus, õt külä nimi om peri vinneperädse nimega Muraski küläst. Niisamatõ om võimalik, et piirkunna nimi tulõ türgüperätsest nimest Murat, a tuu olõ-õi nii tõõnäolinõ.

Murati külän olnuq asotusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Murati kar'amõisan, miä oll' Rogosi kar'amõisa üts jago, peeti pidossit ja edendedi seldsiello – tan oll' näütemängotsõõr, laulukuue ni maanaisi käsitüükursus. Murati Läti piiri pääl oll' ka piiripunkt. Edimäne piirikordon oll' 1945. aastagani huunõn, kon ildampa oll' kuul ja puut. Vahepäälsel aol valvõti piiri soojakun. Pääle tuud koliti Murati-Veclaicene piiripunkti huunõhe, kon olti 2002. aastaga hainakuuni, ku Eesti-Läti piir tetti vallalõ.

Ütismajand[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Muratin oll' L. Koidula kolhuus, miä luudi 1949. aastagal. Tuu panti 1958. aastagal kokko Ruusmäe kolhoosiga ni kats aastakka ildampa sai Murati kolhuus Ruusmäe sovhoosi alaosakunnas. Sovhoosi tüütäjäjile ehitedi ka kortnamaja. Sovhoosin tüütedi 1990. aastani.

Kuul[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Murati külän tetti 1947. aastagal vallalõ kuul, kon sai oppiq 1959. aastaga suvõni. 1950. aastani oll' kooli nimi Murati Säitsmeaastanõ Kuul, a pääle tuud nimitedi tuu ümbre Murati Algkoolis. Koolilatsõq saivaq tan oppiq vinne ja eesti kiilt, aritmeetikat, aoluku, maa- ni luudustiidüst. Kooli man oll' ka pruuvmisaid, kon kasviq koolilatsi kükädüq põrknaq ja kapstaq. Külaeläniguq saivaq ka kinon kävväq. Külän käve 1950–1951. aastil rändkino ni filme kaeti inämbähe erämajan, kon kino oll' 1953. aastani. Kinon kaeti päämidselt NSV Liido filme, a sääl näüdäti ka Ameeriga seigelüsfilmi „Tarzan“.

Poodiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Külän om olnuq aastakkõ joosul neli puuti (kats olliq veidükeist aigu Murati sovhoosi lähkün, üts Riia-Pihkva suurõtii veeren ja viimäne oll' 1964. aastagast umaaolidsõn Murati Algkooli huunõn. Ao joosul jäi elänikke hulk vähämbäs ni tuuperäst panti puut 1990. aastil kinniq. Pääle tuud sai 2006. aastani süvväq ostaq autolaavka päält, miä tull' egä neläpäiv inneskidse poodi mano.