Kogõr

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Kogõr ehk harilik kogõr ehk kuldkogõr (Carassius carassius) on karpkalaliisi seltsi kuuluv kala.

Nuur kogõr

Hariligult om kogõr 10–40 cm pikk, mõnikõrd siski kooniq 64 cm, ja kooniq 3 kg rassõ. Kogõr om  karpkala muudu, a täl olõ-õi suunukkõ man "vuntsõ", nigu om karpkalal. Kogrõ värv olõnõs väega pall'o keskkunnast ja või ollaq kuldkõllakadsõst kooniq hallikasrohikadsõni.

Kogõr om inämbüisi makõviikala, a teda löüd ka merest. Sagõhõmpa löüd kokri lumbõst ja karjäärest, veidemb järvist ja jõkist. Kogõr süü viihaino ni egäsugumaidsi mutikit ja limukit. Talvõl om tä unõtaolidsõn olõkin viikogo põh'an mua seen. Tä kannahtas häste elläq viin, kon om veidüq hapasnikku.

Kokri om Õuruupan Kõmrimaast kooniq Leena jõõni, a tedä om ka muialõ sisse tuud. Eestin om kogõr harilik kala.

Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]