Karula riigipark
Karula riigipark vai Karula rahvuspark om riigipark Lõunõ-Eestin Karula korgõlmaal.
Karula maastigukaitsõala luudi 1979. aastagal ja 8. joulukuu pääväl 1993 tetti tuu riigipargis.
Riigipargi suurus om 12 364 saandikku ja om tuuga Eesti kõgõ vähämb rahvuspark. Tast osa om Võro maakunnan (Antsla ja Rõugõ vallan) ja osa Valga maakunnan (Valga vallan). Riigipark võtt hindä ala pia kolmandajao Karula korgõstmaast.
Riigipargi keskus om Ähijärve veeren. Riigipargi ja Karula kihlkunna inemiisi köütmises toimõndas 2001. aastagast pääle Karula Hoitmisõ Ütisüs.
Karula rahvuspargin kaitstas lõunaeesti mõtso ja järviga kunn'maa luudust, mitmit ohon olõjit liike ja kultuuri. Karula korgõmaa näko om mõotanuq 10 000 aastakka tagasi sääl olnuq maaijä. Karula riigipargi tähtsäq kaitsõväärtüseq ommaq perändüskultuurmaaq, miä kotussidõ (näütüses Lüllemäe kandin) ommaq kujonuq mitmõ tuhandõ aastaga aogaq. Rahvuspargi põh'aosan näge vannamuudu kunn'maad ja tuu pääl vannamuudu elämist. Kaika kandin, Rebäsemõisan, Mähklin jt om perämädse katõsaa aastaga ümbre vällä kujonuq Lõunõhummogu-Eestile umanõ maastigutüüp – hajovallaq küläq üten mõtsasaari, hainamaiõ ja tallõga. Karula rahvuspargi maastik om rikas. Sääl om mõtso ja mäkiga katõt kunnmaa, sääl ommaq suuq ja suus lännü mõtsaq, järveq ja ujaq. Karula suuq ommaq väikuq. Mõtsa om rahvuspargist päält 70%.
Rahvuspargin om Karula korgõmaa kõgõ korgõmb ots – Rebäsemõisa Tornimägi (137 m üle merepinna).
Välälingiq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Artikli "Karula rahvuspark" Eesti Vikipeediän.