Gammalsvenskby
Gammalsvenskby (ukraina keeli Старошведське, Starosjvedske; vinne keeli Старошве́дское, Starosjvédskoje; s'aksa keeli Altschwedendorf; roodsi murdõn Galsvänskbi) om üts jago Zmijivka küläst Hersoni oblastin Ukrainan, Dnepri jõõ kalda pääl.
Külä roodsiperäline nimi tulõ tuust, et sinnäq lätsiq Katariina II käsügaq saaq eestiruutslasõq[1], kink perrätulõjist mõnõq viil 2010. aastil umma roodsi keele murrõt (Gammalsvenska) mõistiq[2].
Vinnemaa–Ukraina sõan sai külä kõvva pihta, alalõ ei ollõv üttegi tervet majja[3].
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Hiiomaa ruutslasõ päält Põh'asõa lõppu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Gammalsvenskby edimädseq eläniguq olliq eestiruutslasõq, kiä lätsiq seo ilma ao Ukrainahe Hiiomaalt keisriimänd Katariina II 1871.[1] aastaga käsügaq.
Päält Põh'asõa lõppu tettü Uusikaupungi rahuga läts Hiiomaa üten kõgõ Eestiga 1721. aastaga Vinnemaa alaq. Päält tuu tegüsiq hiioruutslaisi ja aadli vaihõl tülüq, mink pääle and' Katariina II ruutslaisilõ käsü minnäq elämä Ottomani suurõriigi käest saadu maa pääle, miä om seo ilma aigu Ukraina. Minekit om mitund muudu seletet, tõõsõq ütleseq, et oll' kiudutaminõ, tõõsõq, et inemiisile anti hääd maad. Sõski oll' minek väega rassõ ja 1200-st inemisest, kiä 20. põimukuu pääväl 1780 Hiiomaalt lätsiq, joud' 1781. aastaga lehekuus Ukrainahe õnnõ 900. Hiiomaalõ jäi õnnõ nii 400 ruutslaist.
Ku ruutslasõq Ukrainahe jovviq, es olõq sääl tarri, kõik tull' esiq ehitäq. Edimädse katõ aastagaga kuuli Ukrainan haigustõ viil 434 ruutslaist.
20. aastagasaa hirmuvalitsus ja maailmasõaq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]1929. aastaga oll' Gammalsvenskby ruutslaisil võimalus Ruutsi minnäq, väega hulga rahvast läts' kah.
Vinnemaa-Ukraina sõda
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Vindläseq saiq Vinnemaa–Ukraina sõan Gammalsvenskby külä 2022. aastagan hindä kätte. Mitu inemist, näide siähn külävanõmb, võeti kinniq[4]. Märtekuus aiq ukrainlasõq vindläseq küläst vällä. Ku vindläseq tagasi tõmssiq, pessiq nääq kõik eelektrivärgi purus ja pillõq kõik kotusõq miine täüs. Külä sai sõan kõvva pihta, alalõ ei ollõv üttegi tervet majja.[3]
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Joalaiu Marje, Juhkami Evi: Reigi ruutslaisi perrätulõjaq Ukrainan. – Keel ja Kirjandus 1982, nr 5, lk 241
- ↑ VIDEO: Okupandõst vabastõtun hiiuruutslaisi külän tõmmati üles Ukraina lipp.. Postimiis, 11. märtekuu päiv 2022. Pruugit 27.03.2024. (eesti keelen)
- ↑ 3,0 3,1 Eesmaa Piret: Hiio rannaruutslaisi külä Gammalsvenskby om häönüq. Hiiu Leht 09.08.2023. Pruugit 30.03.2024. (eesti keelen)
- ↑ Velleste Eget: Vainlasõ alaq hiidet hiioruutslaisi külä: vallavanõmb rööviti, viisorist tulõ õnnõ Vinne propaganda. Maaleht 12.05.2022. Pruugit 30.03.2024. (eesti keelen)
Välälingiq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]