Mine sisu juurde

Ütssarvik

Läteq: Wikipedia
Ütśsarvik

Ütssarvik om imeline elläi mitmõ maa mütoloogian. Hariligult kujotõdas timmä ku hobõst, kink otsa iin om sarv'.

Ütssarvikidõ iinkujos om peet nõnasarvikut, narvalit ja esikiq mõtshärgä. Kaq võisõq näide vaimulättes ollaq hirveq, kinkal oll' võlsskasumisõ peräst katõ sarvõ asõmõl üts.

Ütssarviguq ommaq päämädselt Õuruupa mütoloogijin. Ütssarvikut peetäs puhtusõ ja putmaldaq olõgi tunnismärgis. Tuuperäst mõist õnnõ neitsü ütssarviguga ümbre kävvüq.

Põh’ataiva taivamaavüü lähkün om Ütssarvigu täht’kujo (ladina keelen Monoceros), midä Eestin saa nätäq sügüse-talvõ aigo.

Hiina ja Jaapani mütoloogian peetäs ütssarvikit samas eläjäs nimega qilin (Hiina) ja kirin (Jaapani tõõsõnď qilin’st).

Ütssarvikut kujotõdas ka Sotimaa vapi pääl, J.K.Rowling’i raamatun “Harry Potter ja tarko kivi” ni mitmin filmen.