Mine sisu juurde

Nõnasarvik

Läteq: Wikipedia
Kon nõnasarviguq eläseq
Vällä koolnuq ja alalõ jäänüq nõnasarvikutõ suurusõq

Nõnasarvik om nisaliidsi eläjide sugukund, kiä eläseq Afrikan ja Aasian.

Nõnasarvikutõ sugukunnan om viis nõnasarvikut.

Kats liiki (valgõ-nõnasarvik ja must-nõnasarvik) eläseq Afrikan ja kolm Aasian.

Näid on põh'apoolitsit (Ceratotherium simum cottoni) ja lõunõpoolitsit (Ceratotherium simum simum). Kooniq 4,4 m pikäq, 2 m korgõq, kaaldvaq 3–4 tonni. Valgõq nõnasarviguq sööväq päämädselt ruuhõ. Näide ülemäne mokk om lag'a.

3–3,7 m pikk, 1,5–1,7 m korgõ, kaald 1–2 tonni. Mustaq nõnasarviguq sööväq puhmõ ja puiõ ossõ. Näide ülemäne mokk om kitsas ja terräv.

Om kolmõst liigist, kiä Aasian eläseq, kõgõ suurõmb – om kooniq neli miitret pikk ja kaald kooniq neli tonni. Täl om üts sarv ja sügävide käpriga hall nahk, miä näütäs soomusplaadi muudu vällä. Eläväq mõtsu seen ja söövä ruuhõ, lehti ja ossõ.

  • Jaava nõnasarvik (Rhinoceros sondaicus).

Om vähämb ja pehmembä nahaga ku india nõnasarvik, a sammamuudu hall.

  • Sumatra nõnasarvik (Dicerorhinus sumatrensis).

Viiest nõnasarvikust kõgõ vähämb, tä ei olõq päält kolmõ miitre pikk ja kaald kõgõ rohkõmb üte tonni. Täl om kats sarvõ ja karvanõ nahk.

Nõnasarvigu silmänägemine om keskmäne, a täl om hää nõna ja hääq kõrvaq. Näil om paks nahk nigu eelevandsel. Nõnasarviguq juuskvaq sama kibõhõhe ku hobõsõq.