Vabahussõda

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Vabahussõda oll' sõda, midä Eesti Vabariigi väeq peiväq Eesti riigi kaitsõs 28. märtekuu pääväst 1918 3. vahtsõaastakuu pääväni 1920 Nõvvokogo Vinnemaa väki ja 1919 aastagal Lätin S'aksa Landeswehri ja Rauddiviisi vasta.

Sõa käük[toimõndaq]

Inne sõta[toimõndaq]

1917. aastal 3. süküskuu pääväl vallutiq S'aksa väeq Edimädse ilmasõa käügin Riia (Kuramaa oll' joba kats aastat näide käen olnuq), teiväq dessandi Saarõmaa Tagalahtõ ja tuu perän vallutiq S'aksa väeq terve Eesti saarõstiku. Järgmädsel keväjäl, 20. radokuu pääväl naksiq s'akslasõq üle iä Saarõmaalt ja Hiiomaalt maisõmaalõ tulõma. Tõõnõ s'akslaisi kolonn tull' Riiast põh'a poolõ ja okupiirsõ ärq Eesti ala. Eestin olnuq Vinne sõavägi es jovvaq inämp s'akslaisiga sõtiq: muudku juusti Talliinan laiva pääle, inne viil lahoti puutõ ussõq maahha, võeti laost mis sai, tiiti, et Vinnemaal om nälg, sääl midägi süvväq ei olõq, Baltimaiõn viil om ütte-tõist, ja sõs panti minemä. Tekkü sääne vaakum, et vinneläseq olliq minekil, s'akslasõq olliq tulõkil. Tuu moment tarvitõdigi ärq 24. radokuu pääväl ja Eesti kuulutõdi hindäperi riigis.

S'aksamaa okupatsiooni sõaülembäq olliq edimält küländ sõbraliguq eestläisi vasta: om teil uma riik - olkõ pääle, meil om käsk edesi minnäq, miiq teid ei putuq. Kogoni S'aksa sõaväe kupõrnaatri Talliinan kindral Benckendorff kuulut', et kõik nuuq Eesti polguq, miä ommaq olnuq, jääseq edesi Eesti sõaväes nink näid pandas piirivalvõhe Vinnemaa vasta ja tarvitõdas ärq sisemädse kõrra luumisõs. S'akslasõq esiq lätsiq edesi, võtiq Pihkva ärq ja lätsiq piaaigu puuldõ Peterburgi tiile, sõs tetti verevidega raho.

Sõbralik vahekõrd S'aksa sõaväega Eestin kest' kuu aigu vaivalt. Sõs tull' Berliinist käsk, et mitte määnestki Eesti riiki ei olõq kunagi olnuq egaq saaqki olõma ja Eesti sõaväke ei tohiq tunnistaq. S'akslasõq es tiiq midägi väega halvastõ viil. Eestläisil kästi kõik püssäq pandaq hakki ja minnäq ärq kodo. Arreteeriti Päts ja saadõti S'aksamaalõ kuunduslaagrihe, arvati, et tä iks sekä meid väega. Mõnõq Eesti poliitiguq pagõsiq välämaalõ, päämädselt Suumõ. Kindral Laidoner (tuukõrd oll' tä viil polkovnik) pagõsi inglaisi mano Arhangelskihe. Inne tuud oll' Eesti valitsus ülendänüq kolm vanõmbat polkovnikku - Tõnissoni Aleksanderi, Põdra Ernsti ja Larka Andrese - kindralmajoris. Nuuq olliq edimädseq Eesti kindraliq. Laidoner esiq oll' viil polkovnik, olkõgiq, et amõtilt korgõmp näist.

Edimäne ilmasõda lõppi 11. märtekuu pääväl 1918 ja s'akslasõq valmistiq Eestist lahkuma. Niguq s'akslasõq es olõq viil Narvast lahkunuq, ku joba verrev Vinne vägi rünnäs' Narvat. Edimäne rünnäk oll' 22. märtekuu pääväl ja tuu lüüdi viil tagasi s'akslaisi tulõga.

Sõa edimäne jago[toimõndaq]

Sõaväkke kutsmisõ plakat 1920. aastagast

Nüüd oll' selge, et sõda tulõ. Tulõ sõas ette valmistadaq nii kipõstõ ku jovvat viil. 16. märtekuu pääväl kuulut' Eesti Aotinõ Valitsus vällä vabatahtligu mobilisats'ooni, agaq ku 28-ndal märtekuu pääväl verrev vägi rünnäs' joba õkva Narva liina, sõs kuulutõdi vällä sundmobilisats'uun katsalõ aastakäügile 22-st aastast kuni 30-ndä aastani. Tuu oll' nigu nal'ategemine sõski, nii väikene oll' tuu. Agaq arvati, et alostusõs vast avitas. Vahepääl olliq kõik eesti sõamiheq kodo ärq saadõtuq, kiä olliq ilmasõan eesti polgõn olnuq.

Soomõn maapaon ollõn olliq kindral Tõnisson ja kindral Larka tennüq Eesti sõaväe plaani - et kui s'akslasõq ärq lääväq, tulõ Eesti sõavägi ka luvvaq ja arvati, et edimält avitas, ku Eesti sõaväen om üts diviis: kuus jalaväepolku, üts ratsaväepolk ja suurtüküväeosaq. Sõaministrile allus diviisiülemb, diviisiülemb omgi ülembjuhataja ja nii edesi. Tuu plaani perrä edimäne polk moodustõdi Talliinan, tõõnõ Tarton, kolmas Võrol, neläs Rakveren, viies Narvan, kuvvõs Pärnon, ratsapolk ja suurtüküvägi moodustõdi Viljandin. Nuuq saa-es muud ku staabiq moodustadaq, ku Vabahussõda 28. märtekuu pääväl Narva langõmisõga verevide kätte oll'gi joba alanu.

Tuukõrd oll' joudõ vahekõrd sääne: umbõs 1600 eestläst oll' mobiliseerit, noist umbõs 1200 oll' sõaliini pääl, tõõsõq olliq staapõ ümbre ja tagalateenistüsen, ja verrev vägi, miä sisse tungõ, oll' 11 000 miist. Vaheq ilmatu suur, aga sõski mitte viil väega hirmus. Hirmsamp oll' tuu, et arvati, et ega iks sõast suurõ Vinnemaaga midägi vällä ei tulõq. Seeni ollimiq olnuq Vinne sõaväen, ollimiq hääq sõamiheq külh, a kuis mi no iks nakkamiq vinneläisi vasta sõdima. Valitsus piät iks Vinnemaaga midägi kokko lepmä, tulõ-iq sõast midägi vällä. Oll' peris umbõlõ verevät meeleollo kah: et kommunistiq iks ommakiq nuuq õigõq rahvamiheq, kiä häötäseq mõisaq ärq, pesväq mõisa aknaq sisse ja pilvaq säält kõik varandusõ rahvalõ läbi akna vällä. Tuu käve eesti talomihe mõistusõ vasta - ütskõrd saavaq umõhtõgiq nuuq mõisa sahvriq kah tühäs, minkast mi sõs elämä nakkamiq. A kiä tuud nii kavvõhõ ette mõtõl', sõs läämiq kohegi muialõ vai... Nii et es olõq säänest usku ja hirm oll' väega suur Vinnemaa iin. Tuu om iks põh'atu suur maa: edimädsen ilmasõan oll' mobiliseerit 13 miljonit Vinne sõamiist - maailma kõgõ suurõmb armee, miä kunagi om olnuq. Esiki Stalini Verrev Armee es ületäq tuud.

Vabahussõda

Nii sõs pääle Narva vallutamist 28. märtekuu pääväl taanduq 5. polk ja vabatahtliguq koolipopisiq, kiä sääl kaitsõl olliq, sisemaa poolõ Talliina suunan. Mõni päiv ildampa tull' Verrev vägi üle Pihkva Petseri pääle ja sõs Vahtsõliina pääle. Edimäne lahing oll' Nõnova külä man raudtii pääl 5. joulukuu pääväl 1918. Nii moodustõdi kats väerõnda, ütte naati nimetämä Viro väerõnnas ja tõist edimält Lõunarõnnas (perästpoolõ Lõunahummogurõnnas). Võrol oll' 3. polk alambpolkovnigu Kubbo Eduardi juhatusõl, tuu oll' üts Mulgimaa miis, Kärstnäst Lõuna-Mulgimaalt perit. 3. polk juusk' poolõnistõ lakja, lätsiq kodo ärq. Pääle tuu oll' Võrol viil Kaitsõliit.

Kaitsõliidon ja Eesti polgun moodustiq ainugõsõ tõsidsõ osa nuuq noorõq (lipniguq, leitnändiq ja kaptõniq), kiä olliq edimädse ilmasõa aigu saanuq ohvitseris. Nuuq olliq surmaga nii ärqharinuq, et mõtliq, et ku nüüd uma maa ja uma riigi iist tulõ sõtiq, sõs om tuu surm peris miildüv asi. Egal juhul mitte allaandminõ. Oll' viil tõõnõ katõgooria inemiisi, kiä rõõmoga sõtta lätsiq: nuuq olliq tuukõrdnõ koolinuurus, keskkuulõ ja kutsõkuulõ opilasõq. Võrol oll' kah just luud poissõgümnaasium 1918 (tütärlatsigümnaasium oll' luud 1917). Nuuq moodustiq päämädse jou nii Kaitsõliidon ku 3. polgun. Noid oll' õnnõ viis-kuuskümmend poissi, a noid oll' ka Tarton, kon oll' joba mito keskkuuli, gümnaasiummi, kommertskuuli, Talliinan ja Narvan olliq kooliq. Nii et koolipoisiq moodustiq Vabahussõa edimädsel perioodil üte tähtsämbä osa Eesti sõaväest. Mitte niivõrd arvolidsõlt kuivõrd moraalsõlt. Ja tõõsõs nuuq noorõq ohvitseriq, kiä eräelon olliq inämbüisi olnuq koolioppajaq. Edimädse ilmasõa aigu saadõtiq koolioppajaq, kiä Vinne sõaväkke võetiq, kõrraga vai pääle paari kuud sõaliinilolõkit lipnigõkuuli ja koolitõdiq lipniguq vällä. Tuuperäst tull'gi näist üle katõ tuhandõ eesti rahvusõst ohvitseri.

Sõaliin tagasi Viromaad pite, vaindlaisi kätte sattõq Kohtla-Järve, Jõhvi, Rakvere, vaindlanõ tull' ligi Tapalõ. Lõunarõnnal lätsiq kah vinneläseq edesi. Kõgõpäält jätt' Eesti 3. jalaväepolk Võro maahha. Umbõs 100 sõamiist, 53 ohvitseri ja 2 sõaväearsti tagasiq kolonnin liinast vällä, tuu oll' 8. joulukuu pääväl. 10 päivä ildampa, 18. joulukuu pääväl jäteti Valga maaha, taganõdi Talliina poolõ. Mõtõldi, et Tarton iks piätedäs kinniq Lõunarõnna edesitung, agaq ka Tarton es tulõq lahingust midägi vällä, jäteti ka Tarto maahha. Joulõ aigu oll' verrev vägi joudnuq 35 kilomiitre kavvusõlõ Talliinast. Sõaliin läts' Paidõ iist alla Võrtsjärve pääle, Võrtsjärvest käänd' üle nuka ja läts' Pärno lahtõ. Nii et kõvva puul maisõmaa-Eestit oll' lännüq vaindlasõ kätte.

Agaq tuu sõda oll' joba näüdänüq ka häid märke. Olkõgiq, et kõik aig taganõdi, muutu vaindlasõ pääletung kõrrast aigladsõmbas. Nuuqsamadsõq noorõq ohvitseriq ja kooliopilasõq olliq kõikaig viimädseq, kiä vällä tagasiq. Nääq jäiväq ega kiviaia taadõ, oro perve taadõ ja anniq säält vaindlasõlõ tulõlöögi. Inne ku vaindlanõ joudsõ näid sõs ümbre haardaq libisti käest ärq. Taganõdi, järgmädse säändse luuduslidsõ tõkkõ man anti jälq tulõlüük, jälleki taganõdi ja kõrrast aigladsõmbas muutu vaindlasõ pääletung.

Ja sõs üts miis leitnändi avvoastmõn - Kuperjanovi Julius - lõpõt' joba umbõs 30 km kavvusõl Tartost uma taganõmisõ Puurmani mõisan, võtt' ringkaitsõlõ, pand' mõisa torni sinimustvalgõ lipu üles ja ütel', et siiäq miiq jäämiq niikavva ku miiq väeq Talliina alt ütskõrd tagasi tulõvaq. Algul oll' sääl väeosan õnnõ 12 ohvitseri ja 30 kooliopilast. Kats naistõrahvast oll' kah, katõ ohvitseri provvaq: Kupõrjanovi uma naanõ Aliis ja viil leitnänt Kanni naanõ. Vereväq väeq lätsiq näist müüdä, õkva es ründäq, mõtliq, et küll nääq koolõssõq nälgä tan, a näide ala läts' muudku suurõmbas, näide mano pagõsi inemiisi okupeeritült alalt Võrtsjärvest nikagu Peipsini, Otõmpäält pääle. Kõigil puul käve kuuldus, et üts hull leitnänt om lõpõtanuq taganõmisõ, Puurmani mõisan pand ütsindä vasta ja minti sinnäq. Katõ nädäli peräst oll' miihi joba terveh pataljon kuun.

Samal aol Talliina valitsus ja ülembjuhatus tüüt' meelekimmält edesi, kiäki es mõtlõq pagõmisõ pääle, et võtamiq rahaq ja kraami üten ja lasõmi jalga välämaalõ. Viidi läbi mobilisiirmist viil vapo maiõ pääl: saari pääl, Õdagu-Eestin, moodustõdi vahtsit väeossõ, Talliinan ehitedi lajarüüpmeliidsi ja Pärnon kitsarüüpmeliidsi soomusrongõ ja saadõti nuuq sõaliini pääle, ehitedi soomusautit, kõrraldõdi hariligõst laivõst sõalaivo. Välämaalt taotlõdi api raha, varustusõ ja laskõmoona näol. Nii ilmuvaq välämaalt edimädseq vabatahtliguq Eesti sõtta. Viil vanaasta õdagu joud' Soomõst peräle edimäne vabatahtligõ ütsüs, piaaigu 1000 miist majori Ekströmi Martini juhtmisõl. Noist osa jäi Talliina, osa lätsiq esiq õkvalt sõaliini pääle Talliina ala 30 km kavvusõlõ. Väega olulinõ oll' tuu kah, et 12. joulukuu pääväl joud' Inglüse sõalaivastik Talliina lahtõ. Joba nädäli peräst Kruunliinast verrev laivastik rünnäs Talliina. Ingläseq leiq nääq sääl purus, võtiq kats sõalaiva vangi ja kingeq nuuq eestläisile, noist sai Eesti sõalaivastigu tuumik. Kavvõsõidokaptõn Pitka Johann, kiä oll' ka edimädse ilmasõaaigu saanuq ohvitseris, naas' Eesti laivastikku kõrrastama.

6. vahtsõaastakuu pääväl and' ülembjuhataja polkovnik Laidoner käso minnäq kõgõl sõaliinil vastapääletungilõ. Lätsiq sõs eestläseq hummogu poolõ edesi, joba tõõsõ päävä õdagu vallutõdi Tapa, tähtsä raudtiisõlm. Oll' joba valmis saanuq neli lajarüüpmelist soomusrongi. Nuuq panniq inne ku midägi taibati Tapalt Tarto pääle minemä, selle et soomusrongõ ülembäq olliq kõik Tartomaa ja Tarto miheq ja nuuq pelgsiq väega, et miä näide sugulaisiga sääl juhtus, et jutt või jo minnäq verevide kõrvo, et nuuq ommaq sääntseq miheq. Rakveren löüti 200 laipa - verevil tapõtuq eräinemiseq - ja noil päämäne süüdüstüs oll', et kas näide miheq vai veleq vai pujaq olliq Eesti sõaväen. Peläti, et sama hull lugu tulõ Tarton.

14. vahtsõaastakuu pääväl vabastiq soomusrongiq ja näidega üten Puurmanilt tulnuq Kupõrjanovi miheq Tarto. Nüüd oll' jälq kujonõnuq Lõunarõnd ja Põh'arõnd tagasi. Eesti väeq jäiq siiäq nädälis puhkusõlõ. Suurõmb jago miihi es olõq saapit kah jalast saanuq sõa algusõst saaniq, maati kah saapaq jalan ja lunt pään. Nii hirmus oll' tuu, tuud om rassõ ette kujotadaq.

Samal aol jakku marulinõ pääletung hummogu suunan ja üts tähtsämp rünnäk oll' meredessandi saatminõ - nüüd oll' joba Eesti laivastik nii suur, et võtt' pääle 1000 miist (600 Soomõ vabatahtlikku, kiä olliq värskilt õkva tulnuq, ja 400 eestläst) - Narva ala Utria rannikulõ. Tuu oll' 17. vahtsõaastakuu pääväl. Sääl oll' lakõ kivine rannik, ei määnestki lahtõ ei midägi, säält minti paatõ pääle, niikavva ku kiviq vasta tulliq, hüpäti vette ja panti rünnäkulõ. Lüüdi sinnäq sillapää, põrutõdiq vereväq tagasi. Soomõ kats kompaniid naksiq edesi tungma rannikut pite Narva-Jõõsuu poolõ, vallutiq Narva-Jõõsuu. Eesti pataljon tull' Laagna mõisalõ, vallut' Laagna mõisa nink lõigas' läbi Narva raudtii ja suurõtii. Sääl Sinimäki rajoonin saiq eestläseq üle tuhandõ vangi: kottijäänüq vinneläseq anniq hinnäst alla. Suumlasõq pääle Narva-Jõõsuu vallutamisõ kääniq lõuna suunan ja joba 18. vahtsõaastakuu päävä õdagu hämärikuga tungõq Narva põh'a puult sisse ja vallutiq liina nikagu aoluulidsõ raatusõniq. Sinnäq jäiq nääq üüses, suurõmb jago liina jäi vinneläisi kätte viil. Kõnõldi viil, et Trotski oll' sõitnuq autoga üle silla, agaq sõs oll' tähele pandnu, et võõras võim om sääl raatusõn ja käändnü ümbre. Kas tuu õigõ om vai, tuud ei tiiäq. Trotski oll' tuukõrd sõamiis viil verevil. Järgmidsel hummogul tungõ Narva lõuna puult Eesti 1. ratsapolk ja baltis'akslaisi pataljon. Vinneläseq lüüdi üle Narva jõõ ja võeti Iivaniliin (Ivangorod) kah ärq.

Nüüd alost' sõs edesitung Tartost Lõunahummogu-Eesti vabastamisõs, miä om Võrtsjärve ja Peipsi vaihõl. Tuu pidi sündümä kolmõ üteaigsõ löögiga. Hää käe poolinõ lüük pidi minemä raudtiiliini pite üle Elvä Valga pääle. Kur'a käe poolinõ lüük pidi minemä üle Põlva ja Räpinä Petseri pääle. Keskmäne lüük pidi minemä üle Kanepi Võro pääle. Inne Valga vabastamist oll' kuulsa Paju lahing. Kuus kilomiitret Valgast põh'a puul oll' vana keskaigside kivimüürega Paju mõisa, ümbre om luminõ põllulagõndik. Kuperjanovi miheq lätsiq ilma abijouvvulda (ilma suurtüküväe toetusõlda) rünnäkulõ ja vallutiq üüse Paju mõisa ärq. Aga viil inne hummogut saiq vereväq toetust Lätist (terveh Läti piaaigu oll' verevide käen) ja lüüdi eestläseq vällä hummogu. Kuperjanov esiq oll' tuukõrd Sangastõ jaaman. Tuu oll' maruvihanõ, et lasiq hindä vällä lüvväq säält, nüüd vahtsõst Paju mõisat tagasi võtma ja tuu tagasivõtmisõ man saigi Kuperjanov surmavalt haavata. Õnnõs joud' poolõ lahingu aigu Soomõ vabatahtlikõ tõõnõ rühm, Põh'a Poigõ rügement, üte eesti mihe Kalmu Hansu juhatusõl, kink kotsilõ suumlasõq ütliq, et tä om rohkõmp suumlanõ ku miiq esiq olõmiq. Tuu jäigi peräst Soomõ sõaväeohvitseris, käve tan Eestin avitaman õnnõ. Võidõti sõs õigõq veritselt Paju lahing ja järgmidsel hummogul (1. radokuu pääväl 1919) marssõvaq Kuperjanovi miheq ja suumlasõq Valka. Valga oll' tühi, vinneläseq olliq Valgast lahkunuq ilma lahingulda. Ja sääl oll' kah üts sadakund inemist maaha tapõt inne minekit.

Samal aol 600-miheline Talliina kaitsõpataljon, miä sai käso Tartost tullaq üle Kanepi ja Põlva umbõs 15 km lakjutsõn rõnnan, ület' 30. vahtsõaastakuu pääväl Tilleoro, mink olliq vereväq kindlustanuq kõvva, ja jousõvaq 1. radokuu päävä keskpääväs Võrro. Edimäne oll' Tarto kaitsõpataljoni 3. kompanii kaptõn Lupe juhtmisõl. Tuu joud' Võrro sinnäq, kohe ildampa staadion tetti Roosisaarõ vastan Tamula järve viirde. Illos' selge ilm, päiv paistõ ja õnnõ viis kraati oll' külmä. Sääl nääq näiq säänest pilti, miä inämp elon meelest ei lääq. Näid oll' üts pataljon. Võro järv oll' noid pagõvit verevit nii täüs, et nääq mõtliq, et imeq, et iä vasta pidä, et ärq ei murruq. Sääl olliq sõs halliq jalaväerõivin, mustaq madrussõrõivin, kasaguq kasukin, sääl oll' erärõivin miihi ja naisi, voorihobõsit ja ratsanikkõ.

Verrev Eesti valitsus, niinimitet Eesti Tüürahava Kommuuna, miä pääle Narva vallutamisõ oll' Narva kolinuq, nüüd pääle Narva vabastamisõ lüüdi tä 19. vahtsõaastakuu pääväl Narvast vällä. Tuu tull' ümbre Peipsi järve Võrro ja kuulut' Võro vereväs Eesti pääliinas. Vabahusõ huulitsal, kon kohtumaja om, oll' Eesti Tüürahva Kommuuna valitsus Anvelti Jaani juhtmisõl. Näide haridusministri oll' üts maru miis, kiä pidi jutust Võro kerikon, miä oll' kuulutõt parteiharidusmajas. Sääl oll' Krõstusõ pilt mud'ogi sängülinaga kinniq katõt, tuu segäsi. Tuu haridusministri ütel' säändseq sõnaq, et "Vanakurat om miiq sõbõr ja ainugõnõ liitlanõ! Jummal om klassivainlanõ, jummal tulõ ärq häötädäq, sõs viil saa tüürahvas vabas". Kõgõ pelätümb miis oll' Kingissepä Viktor. Tuu uma musta mäntli ja musta kaabuga, tšekaa ülemb, käve niguq nahkhiir huulitsit piten ja timä miheq mugu arrõtiirseq õnnõ, kohe tä näüdäs' näpoga.

Nüüd oll' sõs Eesti pääletung joudnuq Eesti piireni vällä, välläarvat Petserimaa hummogupoolinõ jago. 4. radokuu pääväl joudsõq Eesti väeq ka Petserihe. Panti sääl Eesti lipp üles ja tuuga lõppi Vabahussõa edimäne jago.

Sõa tõõnõ jago[toimõndaq]

Sõa tõõnõ jago tull' keväjä, ku Verevä väe komandöriq saiq Lenini ja Trotski käest kõvva võttaq, et kurat, egal puul olõt võidukaq - Verrev armee oll' joba piaaigu Varssavi ala joudnuq ja Läti oll' pia tävveligult verevide käen - ja tan tsuhnaaq leiq teid Eestist vällä. Ja kupatõdiq nääq vahtsõst tagasi, s'ookõrd joba 10 kõrda suurõmbidõ joudõga. A vaihõpääl olliq Eesti jouq ka joba kasunuq. Ja nii sõs keväjä 1919 võtt' Verevä väe juhatus ette kolm raivukat pääletungi Eesti tagasivallutamisõs. Kõgõpäält radokuun murti suurõ suurtükütulõ kattõ all Narva all pääle. Agaq tan saisõ väerõnd niguq raud, inämp Narvat nääq es saaq tagasi vallutadaq. Väega hääs kaitsõs olliq sääl suuq ja lag'a jõgi. Suuq olliq külh lummõ täüs tuisanuq, agaq nuuq olliq ka lättit täüs, egaq sääl võit ärq ka uppudaq, talvõl kah. Ja sõs võetigi ette, et Lõuna puult tungiq sisse Eesti üle Võro, vallutadaq ärq Tarto, võttaq kotti nuuq Eesti väeq, miä olliq Petserimaalõ joudnuq, ja liikuq edesi Talliina pääle. Üritedi kolmõl kuul, kolm kõrda järest: urbõkuun, mahlakuun ja lehekuun. Võro liin oll' niguq suur sõalaagri: kõik aig edesi-tagasi marssõq väeosaq, sõidiq, tuudutiq ja piibitiq autoq, tuuperäst, et tänäväq olliq puupistü sõamiihi täüs, tulliq haavatuisi vooriq, tüütiq haiglaq ja egasugutsõq valitsusõq, jaaman olliq soomusrongiq kõik aig auru all.

Kõik nuuq kolm pääletungi lüüdi tagasi ja nüüd oll' Eesti sõavägi kasunu joba üle 50 000 mihe suurutsõs. Suumlasõq lätsiq joba kodo ärq, 200 taanlast jäi viil siiäq, mõnõq ütsiguq ruutslasõq ka jäiq, a joba oll' sääne usk tulnuq eestläisile, et miiq käen ei olõq mitte midägi inämp võimata, miiq võimiq vinneläisiga vabalt sõtiq. Kindral Laidoner (pääle Tarto vabastamist ülendedi tä kindrlais) and'ki käso viiäq sõategevüs üle võõralõ maalõ. 24. lehekuu pääväl alost' Võro ja Petseri alt pääletung üle Irboska ja järgmädsel pääväl vallutõdiq Pihkva. Pihkva vallutaminõ oll' üts suurõmp Eesti sõaväe manüüvri, minkast võtt' ossa neli jalaväerügementi (polku), kolm soomusrongi, suurtüküvägi ja Peipsi laivastik. Sõda sai vaivalt alata ja edimädsel keväjäl oll' joba Eestil nii merelaivastik ku Peipsi laivastk. Peipsi pääl oll' kuus sõalaiva, nuuq sõidiq Velikaja jõõst sisse Pihkvahe. Soomusrongiq tulliq raudtiid pite, katõl puul tulliq jalaväerügemendiq ja nii vallutõdiq 25. lehekuu pääväl Pihkva ärq, kuulutõdiq kõigilõ, et Pihkvan om Eesti lipp üleväl ja viidi sõaliin Porhovi ala vällä.

Kats päivä ildampa alost' Haani mäkist pääletung lõuna suunan Hummogu-Lätti. Katõ pääväga vallutõdiq Aluliin ärq. Tuu oll' 28. lehekuu pääväl, agaq lätläseq ütleseq, et ei, tuu oll' 29. lehekuu pääväl, tuuperäst, et tol pääväl jodusõq ka lätläseq Alulliina, ku eestläseq olliq sääl joba üü läbi pidotsõnuq. 28-ndal joudsõq Aluliina Eesti 1. ratsapolk, Taani kompanii ja üts suurtüküväe patarei, 29-ndäl 1. Läti jalaväepolk ja 2. Eesti ratsapolk. Edesi jakku eestläisi pääletung lõuna poolõ üle Gulbene, Jaungulbene, Madona niikavva ku Väinä jõõ (Daugava) keskjoosuni vällä Jekabpilsini. Sääl tetti paadõst sild (peris sild oll' ärq lahot), minti üle jõõ ja järgmädsel pääväl sai 1. ratsapolgu luurõq kokko Poola 26. ulaanipolgu ratsaluurõga. Inämp vinneläisi vaihõpääl es olõq. Niipall'oq ku joudsõq, olliq ärq pagõnuq Vinnemaalõ. Kõik raudtiiliiniq, miä Vinnemaa poolõ lätsiq, olliq Lätin läbi lõigatuq, ja kiä jäi Lätti, tuu võeti vangi Eesti ja Läti sõaväe puult. Nädäli aoga olliq eestläseq lännüq inämp ku 200 km edesi, piaaigu parhilladsõ Leedu piirini.

Sügüses oll' Eesti sõaväen üle 100 000 mihe. Noist 74,5 tuhat olliq ründeväeq ja 35 tuhat oll' Kaitsõliidon. Eestil oll' 9 jalaväepolku, 2 ratsapolku, laivastik, mito-mito eräle löögiütsüst, niguq Kuperjanovi pataljon, miä oll' ka rügemendis joba paisunuq, Skautspataljon, Sakala partisanõ pataljon, Kalõvlaisi mallõv, Peipsi rannikupataljon, meredessantpataljon. Eesti oll' niguq mõni suur riik sõaväe poolõst. Sõavägi oll' jaotõt kolmõ diviisi. Edimäne diviis vastut' Narva väerõnna iist, tõõnõ diviis vastut' Lõunahummogurõnna iist (nüüd oll' tä Pihkvan, Pihkvahe jäi Eesti sõavägi kuni süküskuuni, 29. põimukuu pääväl jäteti Pihkva maahha).

Landesveeri sõda[toimõndaq]

1919. a. piimäkuun ilmu lõunast vahtsõnõ vaindlanõ - Landesveer. Sääl oll' meil 3. diviis, mink staap oll' Valgan, ülemb oll' kinral Põdder ja staabiülemb oll' Reegi Nikolai. Laidoner and' kindral Põdralõ ülessandõ purustadaq Landesveer.

Landesveeri sõda kest' täpselt kuu aigu. Sõa lõpon olliq Eesti väeq Riia värehti pääl, agaq tetti leping, et iks Riiga sisse ei toheq minnäq, et tuu olõs väega jälle. Et niisama lepümiq ärq, vaindlanõ lahkus Riiast, Ulmanisõ valitsus tulõ rõõmuhõisõtõ saatõl Riiga sisse. Ulmanis kuts' paarsada Eesti ohvitseri kah hindäle õkva küllä sinnäq.

Eesti sõaväe juhiq 1920. a. Saisvaq (kur'a käe puult): kindralmajor Põdder, Dr. Lossmann, kindralmajor Tõnisson, kolonel Parts, kolonel Puskar, kolonel Rink. Istussõq (kur'a käe puult): kindralmajor Larka, kindralmajor Soots, ülembjuhataja kindralleitnänt Laidoner, admiral Pitka ja kolonel Reiman.

Sõa lõpp[toimõndaq]

Vabahussõq tõõsõq osaq olliq viil kats pääletungi Peterburgilõ, taheti Peterburki ärq võtta. Tuu mud'ogi es olõq inämp eestläisi huvvõn, agaq miiq varustajaq olliq tuukõrd ingläseq ja prantslasõq. Ingläseq olliq viil toetajaq kah ja näide avvos piät ütlemä, et nääq es võtaq mitte sentigi tuu iist rahha, et kaidsiq uma laivastikuga Talliina, ku viil Eestil es olõq üttegi sõalaiva. Kõik vabatahtliguq (suumlasõq, taanlasõq, ruutslasõq) saiq palka. Mõnõq Roodsi ohvitseriq jovvaki-s sõaliini pääle, olliq Talliinan Kuld Lõvin muguq pidotsõnuq ja nii pur'on, et nääq es mälehtägiq kavva nääq Eestin olliq ja es mõistaq üttegi kotust nimitädäq, kon nääq Eestin olliq. Suumlasõq mud'oki olliq kõvaq, a väega raivukaq sõamiheq.

1919 märtekuun ja joulukuun olliq Narva rindõl vihatsõq lahinguq. 3. vahtsõaastakuu pääväl 1920 kell 10.30 hummogu naas' kehtimä vaihõraho Eesti ja Vinnemaa vaihõl. 2. radokuu pääväl 1920 sõlmiti Tarton raholeping.

Vabahussõan sai hukka ja kuuli haavohe veitse pääle 5000 inemise. Haavata sai 14 000 inemist, noist 2600 jäi invaliidis. Vinnemaalõ kiudutõdi 4000 inemist. Oll' üle 600 verevide puult mõrvat eräinemise. Eesti poolõ päält lasti maahha 210 verevät kohtuotsussõga ja umbõs 140 ilma kohtuotsussõlda - nuuq olliq nuuq, kinkalõ saadi mõnõ eräisiku tapmisõ man õkva pääle vai nii, ja lasti säälsaman maahha.

Kronoloogia[toimõndaq]

1918[toimõndaq]

1919[toimõndaq]

1920[toimõndaq]

Kaeq viil[toimõndaq]

Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.