Hiiomaa

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Hiiomaa kotus Eestin
Tahkuna puulsaar

Hiiomaa om suurudsõlt tõnõ saar Eestin perän Saarõmaad. Hiiomaa hummogu- ja lõunahummoguveere lähken om umbõs 200 saart, kõgõ suurõmb om Kassari (19,3 km2). Väikeisist saarõkõisist, miä jääseq Hiiomaast lõunahummogu poolõ, om kõgõ suurõmb Vohilaid.

Rannaveere pikkus om 310 km ja taa om häste käändliganõ. Saarõ pind om tasanõ. Põh'aveeren om hulga liivarando. Ujomisõs sünnüseq Tõrvanina, Lehtma, Tahkuna, Mangu, Luidja, Pallinina ni Kalana rand ni Surfiparadiis. Pikält õdakulõ küünüs Kõpu puulsaar, mink keskkotus kerküs 67 miitrini. Kõpu puulsaarõ pääl om Baltimaiõ kõgõ vanõmb tulõtorn - Kõpu tulõtorn, miä om ehitet 16. aastasaa edimädsel poolõl.

Suurõmbat ossa Hiiomaast katt mõts. Kasvisto om väega rikas - piaaigo 1000 sorti suunkasvõ, naist hulga harvõ. Rahvas eläs ranna lähkün, keskkotussõn inemiisi ei eläq.

Hiiomaa üten väikeisi saariga timä ümbre kuulus Hiio maakunda ja aoluulidsõ Läänemaa ala.

Kõpu tulõtorn