Eesti lipp

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Eesti lipp
Vabariigi Presidendi lipp
Sinine, must ja valgõ.

Eesti lipp om Eesti rahvus- ja riigilipp.

Lipp om ristkülik, mil om kolm võrdsõt horisontaalsõt värmilaidu: sinine, must ja valge. Taa võeti edimält pruukmistõ Tarto Ülikooli Eesti Üliopilaisi Seldsi lipus ni pühitsedi ärq 4. piimäkuu pääväl 1884. Perän naati taad pidämä eesti rahvuslusõ lipus ni tä sai riigilipus, ku 24. radokuu pääväl 1918 kuulutõdi vällä Eesti Vabariik. Ammõtligult võeti lipp riigilipus 21. märtekuu pääväl 1918.

Võro keelen pruugitas lipu kotsilõ ka sõnna "sinimustvalgõ".

Nõvvokogo Eestin keeleti sini-must-valgõ lipu pruukminõ ärq. Lipp tuudi jälq avaligult vällä 1988. aastagal ni tõmmati 24. radokuu pääväl 1989 vahtsõst üles Pikä Hermanni torni. Riigilipus võeti tä ammõtligult jälq 7. põimukuu pääväl 1990.

Vabariigi Presidendi lipp om riigilipp, mink kesken om suur riigivapp (kaeq Eesti vapp).

Eesti lipu värme tähendüs:

  • sinine – Eestimaa taiva, järvi ja mere värm, tõõ ni rahvusmõttõ sümbol;
  • must – kodomaa mulla ja rahvarõiva pikäsärgi värm;
  • valgõ – rahva püüdmine õnnõ ja valgusõ poolõ.


Kirändüs[toimõndaq]


Välislingiq[toimõndaq]