Wikipedia:Vikipeediä tutvustus

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Tereq! Vikipeediä (eesti keelen Vikipeedia, inglüse ja mitmõn tõõsõn keelen Wikipedia, ladina keelen Vicipædia, esperanto keelen Vikipedio, katalaani keelen Viquipèdia, tsehhi keelen Wikipedie, prantsusõ, ungari ja portugali keelen Wikipédia, araabia keelen ويكيبيديا , horvaadi keelen Vikipedija, volapükin Vükiped, läti keelen Wikipēdija, iiri keelen Vicipéid) om entsüklopeedia, vai tõõsõ sõnaga teedüssõnaraamat, mink artikliid või kirotaq seo võrgolehe pääl samal aol hulga inemiisi. Egäüts saa vabalt muutaq olõmanolõvit artikliid ja luvvaq vahtsit. Om olõman muutmiisi registri, mink abigaq saa kaiaq tõisi tettüid muutmiisi ja teedüssõnaraamadu edenemist. Inglüskeeline Wikipedia sai algusõ vahtsõaastakuun 2001 ja tuun om parhilla pia neli mill'onat artiklit. Eestikeelitsen Vikipeedian om parhilla (2012) päält 90 000 artikli. Võrokeeline Vikipeediä alost' 2005. aastaga jaanipäävä aigo ja taan om parhilla päält nelä ja poolõ tuhandõ artikli.

Vikipeediä tüüst osavõtmisõs olõ-i vaia nimega sisse minnäq, a tuu om siski soovitõt, selle et tuu tege kergembäs läbikäümise tõisi osaliisigaq. Leheküle pääl "Säädmine" saat valliq hindäle pruukjanime ja salasõna, miä and Sullõ võimalusõ luvvaq uma pruukjalehekülg.

Võit ka õkva alostaq ni naadaq määnest taht artiklit toimõndama vai kirotama. Astuq siist õnnõ julgõhe läbi nii sagõhõhe ku tahat ja saat. Ku olõt miiq muudu inemine, sis olõt pia sõltuvusõn lehekülest Viimädseq muutmisõq. Tiiq julgõhe paranduisi.

Statistikat võro Vikipeedia edenemisest näet lehe pääl: special:statistics. Statistiliidsi ülekaehuisi vikipeedijist tõisin keelin saat kaiaq siist.

Seenidseq Vikipeediä osalisõq ommaq vällä märknüq mõnõq normiq ni kutsvaq ka vahtsit osaliisi üles naidõgaq rehkendämä. Mi proovi mitte ilmaas'andaq vaiõldaq. Püvvämiq sündsä ja mõistligu arotusõgaq saiaq sääntse artiklidõ sõnastusõ, minka osalisõq nõun ommaq ja miä and eräpoolõldaq edesi kõik tähtsäq faktiq. Mi püvvä, et artikliq olnuq võimaligult eräpoolõldaq: nain tohtnu-s ollaq jutusõ pidämist, esiki ku tegemist om vaiõldavidõ teemadõgaq. Piäq meelen, et taa om entsüklopeediä. Tuu tähendäs, et taa olõ-i näütüses sõnaraamat vai võrgolehti kataluug. Ku Sa taha-i naadaq parandama tõõsõ inemise tüüd, a tahat artikli manoq pandaq ummi mõttit, küsümiisi vai kommõntaarõ, sis tuud võit tetäq artikli arotusõküle pääl. Arotust arotamisõ hindä peräst mi siski proovi mitte pitäq. Viil juhtmärke lövvät lehekülgi päält Wikipedia policy ja Vikipeediä säädüseq. Hiidäq silm pääle ka lehekülele most common Wikipedia faux pas.

Hää nal'ameelega tettüide artiklidõ vasta olõ-i meil midägi, sääntsit omgi parõmb lukõq. Võtku-i siski tervet Vikipeediät nal'a päähä, taast piät saama kõrralk entsüklopeediä. Artikliq pidänü olõma eläväq ja loetavaq. Selgütüseq pidänü olõma nii arvosaadavaq ku võimalik.

Või tundudaq, et Vikipeediä saa-i ollaq kuiki kõrralik läteq, ku tä om kõigilõ vallalõ. A kas olõ-i siski nii, et nimelt tuuperäst saavaki artikliq minnäq kõrrast parõmbas? Ütski hädä olõ-i lõplik ja parandamaldaq. Entsüklopeediäartikliid võivaq külh hariligult tetäq kõgõ targõmbaq inemiseq, a pidägu-i halvas ka umahindä tarkust! Egäüte osavõtt om väärtüslik. Ku Vikipeediä mõtõq tundus Sullõ huvitav, a sõski vaiõldav, sis silmäq lehekülge replies to common objections.