Väikene oppusõ- nink lugõmisõraamat

Väikene oppusõ- nink lugõmisõraamat (originaalpäälkiräga "Weikenne oppetusse nink luggemisse ramat" vai "Weikenne oppetusse nink luggemisse ramat Tarto ma-rahwa kooli laste tarbis") om Marpurgi George Gottfriedi kirotõt edimäne lõunaeestikeeline kooliraamat. Raamat om "selle suure tarto-lina ramato-kohto lubbaga" vällä annõt "Tartolinas, 1805" nink "trükkitud M. G. Grentsiusse man". Raamat jagi tiidmiisi luudusõ, maatiidüse, rehkendämise ja arstmisõ kotsilõ.

Raamadu käsikiri sai avvohinna Liivima Üldkasoligu ja Ökonoomilidse Sotsieteedi võiklusõl nink Tarto ülikooli koolikomisjonilt soovitusõ koolin oppamisõs tarvitamisõs.

Sisokõrd

Üts Juttustaminne kuitas se külla koolmeister Andre omma koolmeistre Ammetit ärratallitap, kigille ma-koolmeistrille Eenkojos. 3

I. Jaggo. Könne, kumbe se hä koolmeister omme lastega om piddanu.

Eddimänne könne. Kuitas mönne nättäva asja nimmitetas. 10

Töine könne. Lomest. 12

Kolmas könne. Neist ellajist. 17

Neljas könne. Neist töisist ellajist. 20

Melenpiddamisse nink luggemisse tarbis, mes koolmeister neist latsist lassep luggeda, kumba eesmält allustawa ramatut luggeda. 23

II. Jaggo.

Wijes könne. Liwlandi- nink Eesti-maast. 28

Kuwes könne. Wenne-maalt. 32

Seitsmes könne. Ilma-maast nink essiärrälikkult Europast. 36

Kattesas könne. Tuule-taiwast, nink mes temma sissen nätta om nink temmast tullep. 40

Melenpiddamisse nink luggemisse tarbis. 43

Üttesas könne. Päiwast, nink päiwa- nink ajastaija-ajast. 46

Kümnes könne. Kuust nink tähhest. 47

Melenpiddamisse nink luggemisse tarbis. 48

Jummalast. 50

Jutustamisse

1. Se holetu karjus Peter nink se hä Märt. 54

2. Se zirgo-poija-wötja Hans nink temma Essa Jakob. 55

3. Üts koolwa Essa nink temma latse. 57

4. Se moistlik, wirk nink hä majapiddaja Leno. 59

5. Se laisk nink rojane Kaddri. 60

6. Wäär-usk om kahjolik. 61

7. Weel üts juttustaminne, kui kahjolik wäär-usk om. 63

8. Se Essa Johann nink temma weikenne Poig Tanjo. 64

9. Se sönakuulmatta lats. 65

10. 66

11. Se Nekrut külla Andre poig Iwan. 66

Moistatusse nink oppetusse sönna. 70

III. Jaggo. Arwo-kunsti Eenoppus.

1. Arwo tähhist. Kuitas se hä koolmeister Andre koli-latsille neid arwo-tähte nink arwama om oppetannu. 77

2. Neist Liwlandi nink wenne wilja mötudest.

A) Liwlandi mötust. 81

B) Wenne wilja mötust. 83

3.

a) Riga mööt, mikaga weddele asja mötetas. 84

b) Wenne Mööt, minkaga weddele asja mötetas. 84

4. Riga mööt, minkaga pikkiussi mötetas. 85

5. Albertusse Rahhast. 86

6. Wenne Rahhast. 87

IV. Jaggo. Arwo-kunsti kige eddimänne Allustus.

Eddimänne arwolugu ehk Pezies, kokko-arwaminne ehk Addizion.

1. könne. 89

Töine könne. Sest eddimätsest arwo luggust ehk Peziest, sest kokko arwamissest, ehk addizionist. 93

Kolmas könne. Se kokko arwaminne ehk Addizion, kui se assi, mes kokko arwatus peap sama, nimmitettu om. 96

Toine arwoluggu ehk Pezies, se mahhatömbaminne (Subtrazion). 99

Se kolmas arwo-luggu ehk Pezies, se mitto körrateggeminne ehk Multiplikazion. 105

Se neljas arwo-luggu ehk Pezies, Se ärräjaggaminne ehk Diwision. 109

Kuitas se hä Koolmeistre Naine Anne neid latsi, kummille lubja-raika pä päle om, wöttap süttitama. 116

Eenkirjotamisse tarbis. 117

Innimissest. 119

Päleandminne Tallomehhile tarbis.

I. Wastse Auwo-hinna Ma-rahwalle Liwlandi ma sissen. 125

1. Lubbi. 126

2. Mergel. 127

II. Neide innimiste nimme teedaandminne, kumma omma wirkusse ehk ütte kunstlikko tö ehk essiärrälikko arwo-näütmisse perräst sen 1802 nink 1803 ajastaijan sest Liwlandi möisniko koggodussest auwo-palka omma sanu. 131

III. Üts nouw töppra kopso többe wasta. 133

IV. Kuitas eggaüts ma-mees ehk naine hennele mönda kalli arstmisse rohto woip tehha. 134

Üts Jutt. Se köt nink ihho luliikmisse. 137

Für deutsche Leser und Critiker dieses Büchelchens. 139

Teedüs

Välläandja:	Grentsiusõ M. G.
Välläandmiskotus:	Tarto
Ilmumisaastak:	1805
Lehekülgi arv:	142
Autor:	Marpurgi George Gottfried

Tekstinäütüs

Töine könne. Lomest.

Koolmeister. Teije ollete mulle, latse, mitto nättawa asja nimmitanu; läkkem nüüd mönne ülle neist jutto ajama. Minna arwa, meije tahhasime kige eesmält neist lomest könnelda?

Kolilatse kik: Neist lomest, ja, neist lomest, armas Koolmeister!

Koolm. Kas ne pu ka lome suggust omma?

Mihkel. Minna mötle, sest nemma kaswawa maast, ni kui lome.

Koolm. Se om öige, Mihkel. Ent ütle mule, mes om eggaüttest puust ma sissen?

Mihkel. Ne jure.

Koolm. Mes juure päle om?

Hans. Se kand ehk tübbi.

Koolm. Mes kannu pääl kaswap, ehk mes tübbile om?

Peter. Osse.

Koolm. Mes ossille om?

Tijo. Wösso.

Koolm. Mes wössule om?

Leno. Urbe.

Koolm. Mes urbist kaswap?

Semmen. Lehte nink häelme.

Koolm. Mes häelme andwa?

Ado. Suggu.

Koolm. Niimitago mulle mönni puid, kumma meile södawat suggu kandwa?

Tanno. Ubbina pu, pombre pu, plumi pu, wisla pu.

Hans. Ent kust se tullep, et se möts-ubina nink wisla pu ni maggusid ubbinid nink marju ei kanna, kui ne pu kandwa, kumma moisa aijan saiswa?

Koolm. Se tullep sest, et neide moisa puije sissen parremba pu osse omma pogitu ehk proppitu ehk okuleritu ehk kopuleritu.

Mihkel. Minno welli Peter, kä moisa Kärner om, moistap sedda kik häste tetta.

Koolm. Oppi sinna sedda ka temmast henne ommas kaswus; ent nimmita mulle ka mönni mötsa puid?

Mihkel. Tamme pu, wahher pu, peddaja pu, köiv, leppa pu, raa pu, lehmus pu.

Koolm. Märäst kaswo saatwa meile ne pu?

Hans. Ne pu saatwa meile paljo nink mitmasuggust kaswo; se suggulik pu annap meile hääd suggu nink se mötsa pu peessitap meid.

Koolm. Kas se kik se kaswo om, mes meile ne pu saatwa?

Mihkel. Miito pu tullewa meile ka tullus omma törvaga nink tohhuga nink lehtega.

Pedo. Koiwust saap meil mahl nink wihha.

Koolm. Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam.

Märt. Puist tettas ka hone nink kik pu-riista.

Leno. Nink kui römolik ei olle, kui kewwajel ne pu wärski lehte ajawa nink heitswa nink suwwel ajal nemma meid omma warjoga jahhotawa nink ne zirgu neide päle laulwa!

Koolm. Ne pu omma sis meile tullulikko nink römolikko. Ent mes sünnip, kui neist puist sedda koord ärräkooritas?

Ado. Ne pu kuiwawa ärrrä.

Koolm. Latse, ärge tekke sedda mitte, kui teije mötsan käüte.

Kik latse. Meije ei tahha sedda mitte ennamb tetta.

Koolm. Nimmitage mul ka möndasugust rohto nink haino suggu, mes meile temma seemne perräst tullulik om?

Hans. Kik suggune wili, ni kui om: rügga, keswa, kara, tatriku, nisso, herne, oa, läätsä.

Koolm. Nimmita mulle, Andre, mönni lome, kumbe juure meile kaswus tullewa?

Andre. Medda-reigas, kali, nari, porkna, peterselli, ma ubbina, sibbula, ridda.

Koolm. Märätse haina-lome tullewa meile kaswus omma warsiga?

Kristoff. Linna, kannepi, pilli-roog.

Koolm. Kas ka haino-lome omma kumma omme lehtega meile kaswus tullewa?

Tanno. Omma, ni kui kapsta, pellina, tubbak.

Koolm. Omma ka paljo haino-lome, kumbe juure, ehk lehhe, ehk häelme, ehk lilli kalli arstmisse rohtus meile tullewa, ni kui omma: kalmusse, alanti nink läbes haina juure, komellid ehk ubbina heina lilli, üttesa wäe rohhi, kärrä ehk wina lilli, jani rohhi, pelling, raud rohhi ehk raije hain.

Mihkel. Ent peawa ka särätse haino-lome ollema, kumbe lehhe, häelme, marju nink juure kahjolikko ehk surma sööt om?

Koolm. Ja, särätse omma, minna taha teile mönni neist nimmitada nink näüta:

(Siin töije Koolmeister ütte suurt pikka ramatut, mink sissen mönni kuiwatu mürgi rohho olliwa, kumbe Kerkessand temmale se tarbis olli andnu, et temma neid neile latsille pidi näütma, et nemma särätsid kahjolikko haina-lome selgeste tunnesse.)

Kaege nüüd latse, sesinnane hain kutsutas: marrorohhis. Se lilli om kahwatu köllane ehk *ö*k pimme werrewä adridega läbbi tömmatetu. Se hain kaswap ütte küündre pikkute suures; temmal om kaswatse nink nätske lehte, nink haiswa hais, nink üts pik paks käbbarik juur, kumb wäljastpiddi pruun ehk massakarwalinne nink sissestpidi raswane om. Temma kaswap kigen paikun, prüggin, wanna hone paikan, tee weeren, matusse päle, küllan nink mötsan.

Hans. Märäne kurri haina-loom es sesinnane om?

Koolm. Sedda kutsutas penni köömlis ehk püdsikkus. Tedda löitas saggedaste aijan petersilli sean, nink näutap hennast pea ötse kui petersilli, ent lilli warjo al om temmal üttelt kottalt kolm pikke terräwa lehhekesse, nink ne lehhe paistwa wäega allomenne pool, nink kui sinna middäke neist lehtist sörme waijel höörut, sis haisap temma.

Om kattesuggune penni köömli, weikenne nink suur; se suure penni köömli wars kaswap liggi kolm jalga pikkas, nink temmal om werrewa tähekesse nink ne lehhe omma üllewän wallus pimme rohilinne. Juur om paks. Sestammast rohhost omma jo mitto innimisse omma surma sönu. Seperräst kui kewwajal noort haina korjatas keetmisses, sis peate häste tähhele pannema nink kaema, et teije sest penniköömlist middäke sisse ei korja.

Sesinnane haino loom kutsutas wohho paz. Temmal om werrewa lilli, nink kannap musta marju ni kui weikesse wisla pu marju. Se wars om must werrew nink kaswap kolm ja nelli jalga pikkas. Temmal om üts suur pikk juur. Ni häste ne lähhe kui ka ne marja omma wihhatse.

Neidesuggutside haina-lome, kumbe lehhe, häelme, marju nink juure kahjolikko ehk surma sööt om, omma muido weel paljo, nink teije ei pea mitte neist söma.

Maije. Ent mink tarbis om Jummal neid muido lonu?

Koolm. Mes innimissille kahjolik om süwwa, ei olle seperräst mitte ikkes kigille töisille ellajille kahjolik süwwa; nink särätsit wihhatse haina-lomist tettas ka kallist arstmisse rohto; nemma ei olle seperräst mitte Jummalast ilmaasjata lodu. Kas ei olle ka paljo töist wösso, kumma meile hääd marju kandwa süwwa?

Magnus. Omma, ni kui sittiko wösso, kä werrewat nink musta nink walge sittiko marju kannap, se tikker wösso, kä tikker pu marju kannap, se kurre wösso, kä kurre marju kannap, se mustiko wösso, kä mustiko marju kannap nink plloka wösso, kä palloka marju kannap.

Kirändüs

• "Eesti kooli ajalugu", Eisen F. (päätoimõndaja), Tallinn, 1989