Unõnägo

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Fitzgeraldi John Ansteri maal "Unõnägo".

Unenäoq (vai ka unõq) ommaq unõ aol magaja meeleh tahtmaldaq ette tulõvaq nägemiseq, tundmisõq ja mõttõq. Unenäke ülesandõq ei olõq viil selgeq, kuigi om olõmah mitmõsugumaidsi tiidüsliidsi, filosoofiliidsi ja keriguga köüdetüid seletüisi. Unõnäke tiidüslist uurmist kutstas oneiroloogias.

Arvatas, et kõgõ intensiivsembäq unenäoq ommaq kibõhidõ silmäliigutuisi unõ olõkih vai REM-unõ aol. Harvõmb või unõnäke nätäq ka tõisi unõolõkidõ aigu. Eiq-REM unõq ommaq hariligult hämütsembäq, rahuligumbaq ja jääseq halvõmbidõ miilde.

Inemine näge und üü joosul vähämbält 5 kõrda, minkast tä või mälehtäq 3-5 unõnäko. Unõnäke pikkus või ollaq paarist sekondist paarikümne minotini. Ku inemine makas järest kavva, ommaq tä unõnäoq kah pikembäq. Hariligu 8-tunnidsõ unõ joosul om nii 2 tunni REM-und, mink aol inemine arvadaq näge kõgõ intensiivsembit unõnäke. Unõnäkeh lätt aig sama kipõstõ ku üleväh ollõh.

Unõnäke sisu või ollaq väega mitmõsugumanõ, und või nätäq nii harilikkõst egäpääväas'ost ku hirmsist sürreaalsist ands'akuisist. Unõnäosündmüseq ommaq hariligult välähpuul magaja tiidmise kontrolli. Tõistmuudu om õnnõ herkside unõnäke aol, sõs om magajal selge hindätiidmine. Unenäoq võivaq mõotaq inemise luumisvõimu.

Täämbädsel pääväl pidäväq mitmesugumadsõq tiidüsliseq seletüseq unõnäke mälehtämiseprotsesis, närviköüdüsside kõrdasäädümises vai johuslidsõs neuraalsõs müräs, midä ajo pruuv magaja jaos kuigimuudu seletäq. Eestih uuritas und ja unõnäkega köüdetüt näütüses Tarto ülikoolih.