Tardo vangimaja
Asukotus Tarto
Asutadu 2000 Vangimaja tüüp’ kinnine kammõrvangimaja Vangiq vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq, süüdimõistetü täüskasunu meheq Vangimaja kotusside arv 938
Tarto vangimaja võtt' edimädseq vangiq vasta 16. rehekuu pääväl 2002. aastagal. Seoga tähistedi Eesti vanglateenistüse üleminekit ütisvangimajjolt kammõrvangimajjolõ. Niisamatõ luudi Tardo vangimaja rajamisega piirkundlik vanglateenistüs.
Tarto vangimaja asus ligi 94 000 kruutmiitre suurudsõl alal Imäjõe lammil. Vangimaja üldpind om 23 000 kruutu, tan ommaq haldushuunõq, vastavõtmisõ ruumiq, puhkõ- ja spordiruumiq, opiklassiq, tuutmispinnaq metali, puu- ja tekstiilitüüss, usutalitusõ kõrraldamisõ ja abiruumiq. Vangimajan om 479 kammõrt, üts kambri om u 10 kruudu suurunõ.
Vangimajal hoitvaq silmä pääl pildikaamõraq, tüütäjil kallalõtungi-häiresüstem ja erilidseq perräkaemisesüstemiq umbõs kilomiitrepikkudsõ välispiirde kaitsmisõs.
2004. aastal teiväq justiitsministeeriumi vangimajjo osakund ja politseiasutuseq ütenkuun saatmisosakunna, miä om erälde osakund Tarto vangimaja seen. Saatmisosakund kõrraldas vange vidämist relvastadu valvõ all vangimajjo ja arestimajjo vaihõl egäl puul Eestin.
2005. aastagast pääle and Tarto vangimaja meditsiiniosakund kohapääl ka psühhiaatrilist api (sääl asus vangimajjo psühhiaatriaosakund). 2007. aastagal luudi Tarto vangimajan hoimastivaba keskus.
Vange oppamist kõrraldas Tarto täüskasunuisi gümnaasium ja Tarto kutsõkoolituskeskus.
Tardo vangimajan saa majandustöid tetäq ka u 80 vangi, vangimajast välänpuul tüütäs ligi 20 vangi.
Välislink[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- Tast või kaiaq, ku pall'o Tarto vangimajan vange om.