Lahkominek lehe "Wrangeli saar" kujjõ vaihõl
ts robot manopandminõ: gl:Wrangel |
Resümee puudub |
||
| Rida 1: | Rida 1: | ||
[[Pilt:RussiaVrangelya.png|right|Wrangeli saar Vinnemaal]] |
[[Pilt:RussiaVrangelya.png|right|Wrangeli saar Vinnemaal]] |
||
'''Wrangeli saar''' om [[Põh'a-Iämeren]], Hummogo-Tsiberi ja Ts'uktsi mere vaihõl. Suurus om umbõs 7300 km<sup>2</sup>. [[Õuraasia]] mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitrini), põh'aosa matal ja soinõ. Mäki pääl om [[arktilinõ kõrbõ]], tasadsõ maa pääl arktilinõ tundra. Kasvolihte om küländ pall'o: 350. Saar om [[Wrangeli luuduskaitsõala]]l. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost eläseq sääl pidevält inemiseq. Saarõ lõunaveere pääl ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi küläq. Saar löüti 1849 ja |
'''Wrangeli saar''' om [[Põh'a-Iämeren]], Hummogo-Tsiberi ja Ts'uktsi mere vaihõl. Suurus om umbõs 7300 km<sup>2</sup>. [[Õuraasia]] mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitrini), põh'aosa matal ja soinõ. Mäki pääl om [[arktilinõ kõrbõ]], tasadsõ maa pääl arktilinõ tundra. Kasvolihte om küländ pall'o: 350. Saar om [[Wrangeli luuduskaitsõala]]l. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost eläseq sääl pidevält inemiseq. Saarõ lõunaveere pääl ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi küläq. Saar löüti 1849 ja 1867 and' ameeriga vaalapüüdjä T. De Long tälle [[Wrangelli Ferdinand]]i perrä nime. Wrangeli saar kuulus Vinne Föderats'ooni Ts'uktsi autonuumsõ ringkunna ala. |
||
Saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq [[mammut|mammudiq]]. |
Saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq [[mammut|mammudiq]]. |
||
Kujo 2. urbõkuu 2010, kell 15:25
Wrangeli saar om Põh'a-Iämeren, Hummogo-Tsiberi ja Ts'uktsi mere vaihõl. Suurus om umbõs 7300 km2. Õuraasia mandrõst eräldäs Wrangeli saart Longi väin. Saarõ kesk- ja lõunaosa om mägine (mäki korgus küünüs 1096 miitrini), põh'aosa matal ja soinõ. Mäki pääl om arktilinõ kõrbõ, tasadsõ maa pääl arktilinõ tundra. Kasvolihte om küländ pall'o: 350. Saar om Wrangeli luuduskaitsõalal. 1926. a. tetti saarõ pääle polaarjaam, tuust aost eläseq sääl pidevält inemiseq. Saarõ lõunaveere pääl ommaq Ušakovskoje ja Zvjozdnõi küläq. Saar löüti 1849 ja 1867 and' ameeriga vaalapüüdjä T. De Long tälle Wrangelli Ferdinandi perrä nime. Wrangeli saar kuulus Vinne Föderats'ooni Ts'uktsi autonuumsõ ringkunna ala. Saarõ pääl elliq üteq perämädseq teedäqolõvaq mammudiq.
