Lahkominek lehe "Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam" kujjõ vaihõl

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
olõ-õi muutmiisi kokkovõtõt
Resümee puudub
Resümee puudub
[[Pilt:STS-135 final flyaround of ISS 1.jpg|thumb|400|Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam väläst]]
'''Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam''' (inglüse keelekeelen International Space Station, lühend ISS) om riikevaihõlinõ [[ilmaruum]]i uurmisõ jaam madalal [[Maa (hod'otäht)|Maa]] [[orbiit|orbiidil]]. Taa um ütsäs ilmaruumijaam. Inne olliq viil jaamaq [[Salyut]], [[Almaz]], [[Skylab]] ja [[Mir]]. Ilmaruumijaam on tett pall'odõst tükest, edimäne tükk viidi üles aastagal 1998. Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam um kygõ suurõmb [[satelliit]]. Tuud saa Maa päält silmagaqsilmägaq nätaqnätäq.
 
Ilmaruumijaamah om vähene [[rasõhusjõudrasõhusjoud]]. Tuud tarvitõdas [[Elotiidüs|elotiide]], [[keemiä]], [[meditsiin]]i, [[psükoloogia]] ja [[füüsiga]] uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maal. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, miämidä um vaia [[Kuu]]l ja [[Mars]]il.
 
Jaaman ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tan ommaq käünüq [[ilmaruumilindaja]]q viiesttõistkümmnest riigist.
 
Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: [[NASA]], [[Õuruupa Ilmaruumikeskus]] (ESA), [[Vinnemaa Ilmaruumikeskus]] (RKA), [[Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus]] (JAXA) ja [[Kanada Ilmaruumikeskus]] (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege 15,7 tsiiru ümbre maakeramaakerä. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.
 
[[Katõgooria:Ilmaruumiuurminõ]]
18 776

muudatust

Juhtmisvaliguq