Lahkominek lehe "Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam" kujjõ vaihõl

← Innembäne muutminõ Vahtsõmb toimõndus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Kujo 17. lehekuu 2012, kell 07:28

Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam (inglüse keelen International Space Station, lühend ISS) om riikevaihõlinõ ilmaruumi uurmisõ jaam madalal Maa orbiidil. Taa um ütsäs ilmaruumijaam. Inne olliq viil jaamaq Salyut, Almaz, Skylab ja Mir. Ilmaruumijaam on tett pall'odõst tükest, edimäne tükk viidi üles aastagal 1998. Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam um kygõ suurõmb satelliit. Tuud saa Maa päält silmägaq nätäq.

Ilmaruumijaamah om vähene rasõhusjoud. Tuud tarvitõdas elotiide, keemiä, meditsiini, psükoloogia ja füüsiga uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maal. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, midä um vaia Kuul ja Marsil.

Jaaman ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tan ommaq käünüq ilmaruumilindajaq viiesttõistkümmnest riigist.

Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: NASA, Õuruupa Ilmaruumikeskus (ESA), Vinnemaa Ilmaruumikeskus (RKA), Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus (JAXA) ja Kanada Ilmaruumikeskus (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege tä 15,7 tsiiru ümbre maakerä. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.

@@ Rida 1: / Rida 1: @@
 [[Pilt:STS-135 final flyaround of ISS 1.jpg|thumb|400|Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam väläst]]
-'''Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam''' (inglüse keele International Space Station, lühend ISS) om riikevaihõlinõ [[ilmaruum]]i uurmisõ jaam madalal [[Maa]] [[orbiit|orbiidil]]. Taa um ütsäs ilmaruumijaam. Inne olliq viil jaamaq [[Salyut]], [[Almaz]], [[Skylab]] ja [[Mir]]. Ilmaruumijaam on tett pall'odõst tükest, edimäne tükk viidi üles aastagal 1998. Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam um kygõ suurõmb [[satelliit]]. Tuud saa Maa päält silmagaq nätaq.
+'''Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam''' (inglüse keelen International Space Station, lühend ISS) om riikevaihõlinõ [[ilmaruum]]i uurmisõ jaam madalal [[Maa (hod'otäht)|Maa]] [[orbiit|orbiidil]]. Taa um ütsäs ilmaruumijaam. Inne olliq viil jaamaq [[Salyut]], [[Almaz]], [[Skylab]] ja [[Mir]]. Ilmaruumijaam on tett pall'odõst tükest, edimäne tükk viidi üles aastagal 1998. Riikevaihõlinõ Ilmaruumijaam um kygõ suurõmb [[satelliit]]. Tuud saa Maa päält silmägaq nätäq.
-Ilmaruumijaamah om vähene [[rasõhusjõud]]. Tuud tarvitõdas [[Elotiidüs|elotiide]], [[keemiä]], [[meditsiin]]i, [[psükoloogia]] ja [[füüsiga]] uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maal. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, miä um vaia [[Kuu]]l ja [[Mars]]il.
+Ilmaruumijaamah om vähene [[rasõhusjoud]]. Tuud tarvitõdas [[Elotiidüs|elotiide]], [[keemiä]], [[meditsiin]]i, [[psükoloogia]] ja [[füüsiga]] uurmisõs ja säält kaias ilmaruumi ja ilma Maal. Ilmaruumijaamah proovitas massinit, midä um vaia [[Kuu]]l ja [[Mars]]il.
 Jaaman ommaq inemiseq elänüq 11 aastagat ja tan ommaq käünüq [[ilmaruumilindaja]]q viiesttõistkümmnest riigist.
-Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: [[NASA]], [[Õuruupa Ilmaruumikeskus]] (ESA), [[Vinnemaa Ilmaruumikeskus]] (RKA), [[Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus]] (JAXA) ja [[Kanada Ilmaruumikeskus]] (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege 15,7 tsiiru ümbre maakera. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.
+Ilmaruumijaama tarvitasõq viis ilmaruumikeskust: [[NASA]], [[Õuruupa Ilmaruumikeskus]] (ESA), [[Vinnemaa Ilmaruumikeskus]] (RKA), [[Jaapani Ilmaruumiuurmisõ keskus]] (JAXA) ja [[Kanada Ilmaruumikeskus]] (CSA). Jaam um tett katõst tüküst: Vinnemaa tüküst ja tõisi riike tüküst. Orbiidi korgus om 278 kooniq 460 kilomiitrit. Keskmäne kibõhus um 27 743,8 kilomiitrit tunnih. Üüpääväh tege tä 15,7 tsiiru ümbre maakerä. Täl um rahha kooniq 2020. aastagani, a tä saa üleväh ollaq 2028. aastagani.
 [[Katõgooria:Ilmaruumiuurminõ]]