Täüskuu
Täüskuu om aig, ku Maa päält paistus terveq Kuutsõõr – terveq Kuu om täüs valgust, miä tulõ Päävä päält.
Tävvekuu aol ommaq Päiv ja Kuu kumbkiq umal puul Maad. Kuq Maa juhtus täpsele Kuu ja Päävä vaihõlõ, siis kuud vaŕotadas.
Supõrkuus peetäs saiso, ku täüskuu faasin Kuu om Maalõ kõgõ lähämbän võimaligun punktin vai perigeen.
Tävvekuu aol om viinõsõng.
Täüskuu elokõrraldusõn[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Täüskuud om sakõstõ säetü märgis mõnõ kultuuri vai rituaali jaoks kokkusaamiisi vai klubidõ kõrraldamises. Näütüses Haanimiihi Nõvvukua kokkusaamiisi peetäs küläkõrda täüsliikmide puul sannan täüskuu üüse, joba 30 aastat09.05.10220 (2007) Latsõ joonisti ja loi Haanimaa legendi .
1765-1800 käve täüskuu öie koon Birminghami Kuu Ühistü (Lunar Society of Birmingham) Oxford Dictionary of National biography, kon tähtsit elukõrraldusõ asju arutadi.
Uskmisõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Mitmõsugumadsõq uskmisõq ütleseq, et tävvekuu aol muutus osa inemiisi tõistsugutsõs. Inemiisi, kiä unõn kõnd'vaq, peetäs kuutõbitsõs.
Usotas kah, et soeq undasõ tävvekuu poolõ, aq seoniaoniq ei olõq taad tiidüslidselt tõõstat.
Vana ao tarkusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Ku mihklipäävä täüskuu om, piät talvõs eläjile täüstoit olõma (Vahtsõliina khk < E 45405 (5) < G. Sander (1905))[1]
Papa kül'v hernid tävve kuuga. (Rõugõ khk, RKM II 63,538 (3) Rõu)
Täüskuu ajal on paarpäeva kalg aig. (Rõugõ khk, ERA II 143,370 (10) Rõu)[2]