Suun

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Elosoonõq

Suun om pehmeh ja vinnütetäv torokõnõ, minkide sisen veri kõiki paiko iho sisse juusk ja sõs jälq süämehe tagasi tulõ. Kui süä hindä kokko tõmbas, sõs aja tä vere üte jao suuni läbi, miä timäst vällä lääväq ja elosoonis kutsutasõq, hindä sisest iho sisse; ent kui süä hindä jälq lajembas tege, sõs täüt tä hindä verega, miä tõisi suuni läbi ihost timä timä sisse tagasi juusk. Noid suuni nimitetäs verisoonis.

Kirändüs[toimõndaq]

  • Hurda Jakob, "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun "Looja ees", Tarto, 2005.