Saajakäänüs

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Saajakäänüs vai saanusütlejä vai translatiiv om käänüs, mink päämäne mõtõq om näüdädäq minkaski saamist ja vastas küsümüsele kinkas? minkas?: mehes, tüülises, inemises.

Saajakäänüs võro keelen[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Saajakäänüsse lõpp om võro keelen -s(s), miä pandas mano umakäänüssele: kuldsõs, saapas, keeles.

Hariligult kirotadas võro kiräkeelen saajakäänüsse lõpp üte s-ga, a selle, et ta välläütlemisel puul'pikk om, kirotadas mõnikõrd ka katõ s-ga: kuldsõss, saapass, keeless.

Nimekäänüs Umakäänüs Saajakäänüs
Kuldnõ Kuldsõ Kuldsõs
Saabas Saapa Saapas
Kiil Keele Keeles

Sakõstõ pruugitas päälekäänüsse asõmal hoobis peräsõnna jaos: süümise jaos.

Räpinä kandi võro keelen ja seto keelen om saajakäänüsse lõpp -st: suurõst, mehest, oppajast.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Iva, Sulev 2007. Võro kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Dissertationes Philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis, 20. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.