Repän

Läteq: Wikipedia
Nuur repän

Repän om murdja mõtsaelläi. Repän om väikese pini suurunõ ja pikä kohila hannagaq. Eestin eläs tä mõtsasaarin. Repän süü päämidselt jüräjit. Tä om ettekaelik ja mõist häste pakõq. Rebäsel om väega hää kuuldminõ ja hõngutundmine ni tä näge pümmen häste.

Rebäse oosõl om alasi mitu välläpäsemist. Oosõq ommaq päämidselt kutsikidõ kasvatamisõs. Tä kaib oosõq esiq vai muut kähri uusi. Uust pruuk repän päämidselt sõs, ku täl om kurn. Ku rebäsel parrahe poigõ ei olõq, ei puhkaq tä oosõn, a lakõ maa pääl haina vai võso seen vai esiki lumõn.

Repän om kahuelläi. Eesti rahvaluulõn om repän kavval. Repän om uudishimolinõ.

Vällänägemine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Silmaq ommaq täüskasunul rebäsel kõlladsõq. Nõna om tummõpruun vai must. Kõrvaq ommaq pruuniq vai mustaq. Nukk om kitsas ja piklik, seo om rebäse loomuperäline tunnismärk. Hand om pikk ja kohhil, esiqeräldiselt talvõl. Hannaots om must vai valgõ.

Rahulinõ repän pand käümise aigo jala jala ette ja jätt niimuudu lummõ õgva jäleria. Rebäsel om hää hõngutundminõ ja kuuldminõ ja neoq ommaq rebäse päädmiseq meeleq; nägemine ei olõq nii hää. Näütüses liikmaldaq saisvalõ vai istvalõ inemisele või tä piaaigo otsa tormadaq. Tõistmuudu ku tõõsõq, näge repän pümmen küland häste.

Süümine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Repän om kõgõsüüjä. Tä süü päädmidselt jüräjit, esiqerälidselt oosõhiiri.

Eloigä[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Rebäse eloigä om luudusõn hariligult mõni aastak, kõgõ rohkõmb 10-12 aastakka, vangin kooniq 20-25 aastakka.

Vaimlasõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Rebäse päämine vainlanõ om inemine, kiä jaht tedä lõbu peräst ja kahunaha saamisõs. Rebäsele pidäväq jahti ilveseq, pantriq ja soeq.