Priinimmi andminõ Võromaal
Ülene priinimmi andminõ sündü Lõunõ-Eestin (Liivimaa kubõrmangon) aastagil 1822-1826. Katõn kihlkunnan Liivimaa Eesti alal anti priinimmi innembi: Kanepi kihlkunnan 1809, Vahtsõliina kihlkunnan 1820 [1]. Üttekokko anti Võromaal talopoelõ 6349 priinimme [2].
| Kihlkund | Nimmi hulk | Märgüssit |
|---|---|---|
| Hargla | 431 | |
| Kanepi | 798 | |
| Karula | 411 | Puul Vana-Antsla mõisat oll' Urvastõ halduskihlkunnan |
| Põlva | 915 | |
| Rõugõ | 1293 | |
| Räpinä | 898 | |
| Urvastõ | 411 | Puul Vana-Antsla mõisat oll' Karula kerigukihlkunnan |
| Vahtsõliina | 625 |
Esiqsugumaidsi priinimmi anti Võromaal 4488, kõgõ inämb nimmi Lepp ja Johanson (mõlõmbit 20 mõisan), edesi tulliq Kõiv (18), Tamm (17), Kikas (17), Peterson (15), Mõtus (14), Jakobson (14), Sikk (14), Kuus (13), Liiv (13), Kroon (12), Ilves (12), Toom (12). 3661 nimme anti õnnõ üten mõisan [2].
Tõisist Eesti piirkunnõst lätt Võromaa lahko tuu poolõst, et mitmõn kihlkunnan (Kanepi, Põlva, Rõugõ, Räpinä, Vahtsõliina) pandsõq keriguopõtajaq priinimmi. Välähnpuul Võromaad sündü tuu tiidmise perrä õnnõ Võnnu kihlkunnan, miä oll' Võromaaga keele ja kombidõ peräst tihtsähe köüdet, ja Muhu kihlkund [1].
Võromaa priinimmi puhul om eräline ka tuu, et mitmõn kihlkunnan (Räpinä, veidemb Vahtsõliinan ja Põlvan) olliq joba inne ülest priinimmi andmist peril peritseväq sugukunnanimmeq, miä püssüq ka tõistõ tallo minekil.
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti][1] Puss, Fred. Perekonnanimede uurimise piirkondlikke eripärasid. Oma Keel, 2016, nr 1. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2016_1/04.pdf, lk 34-35. [2] Must, Aadu. Eesti ajalooline onomastika. CD-ROM. Tartu, 1995. Fred Pussi täiendustega. Välislingiq
- Onomastika http://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et/nimepanek/nimepanekPtl
- Saar, Evar. Räpina perekonnanimed ja lisanimed. Emakeele Seltsi aastaraamat 64 (2018). http://www.kirj.ee/public/ESA/2018/esa_64_2018_205_231.pdf