Pehmehüs

Läteq: Wikipedia

Peethelle pehmehüs, pehmendüs vai palatalisatsiuun (eesti keelen peenendus) om tuu, ku peethelle üteldäs vällä pehmehe, nigu olnuq nail i maik man vai nigu ütelnüq peethelüga samal aol vällä ka j-hellü (nt sõnno kass ja kott välläütlemine om umbõs nigu kassj vai kottj). Pehmehüs saias helü välläütlemise aol keele nõstmisõga vasta suulakõ.

Pehmehüs võro ja eesti keelen[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Pehmehüs om võro keelen väega tähtsä asi. Ku soomõ (kirä)keelen olõ-õi sukugi pehmehüst ja eesti keelen om tedä õnnõ veidükese, sis võro keelen om pehmehüst tõtõstõ väega pall'o. Eesti keelen võivaq pehmes minnäq õnnõ neli hellü (l, n, s, t), a võro keelen võivaq pehmes minnäq pia kõik peethelüq, minkast mõnt (näütüses pehmend h-d, k-d vai m-i) või ollaq muil eestläisil ka peris rassõ ärq oppiq.

Kas vai kuis pehmehüst kirän märgitäs?[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Eesti keelen pehmehüst kirän eräle märgidä-äi. Näütüses kirotõdas õkvalt sammamuudu tüütaso palk ja ehitüsmatõrjaal palk. Tuud piät sis esiq tiidmä, kumb naist kumba tähendäs. Võro keelen om sääntsit paarõ nigu palk ja palk mitmit kõrdo inämb ku eesti keelen. Pehmehüs mäng tan pall'o suurõmbat rolli. Tuuperäst pruugitas võro keele kirotamisõs umaette pehmehüsmärki - ülemäst komma, miä om vähäkese hüäle poolõ kaldu (sääne: ´ ) vai sis peris sirgõ (sääne: ' ).

Vähä kaldu üläkomma (´) loetaski peris õigõs pehmehüsmärgis. Tuu kirotõdas madalilõ tähile pääle (nt ń, ś, ŕ) ja korgilõ tähile perrä (nt l´, d´, t´).  Sääntsit umaette ilosit pehmehüsmärgiga tähti ku ń, ś vai ŕ om siski tõõnõkõrd puutrist rassõ üles löüdäq ni mõnõ puutri vai programmiga ei saaki naid õigõhe pruukiq. Tuuperäst pruugitas väega sagõhõhe, näütüses inämbüse võrokeelitside internetilehti pääl, pehmehüsmärgis hoobis sirgõt üläkomma ('), miä kirotõdas õnnõ tähe perrä, mitte pääle (nt l', d', n', s').

Tähe perrä kirotõt pehmehüsmärk olõ-õi joht nii illos ku umaette pehmehüsmärgiga täht (võrdlõq nt ś ja s', aśaq ja as'aq), a taa um tuust hää, et taa tüütäs kõigin puutrin ja programmõn üttemuudu ni olõ-õi hirmu, et taa kohegi kaoma lätt vai ärq muutus. Pistüline pehmehüsmärk om ka tuust hää, et taa lahu-ui sõnna nii hirmsahe ärq ku kaldu üläkoma, nii et pistülidse pehmehüsmärgiga kirotõt tekst om silmäle parõmb kaiaq.

Nii et või soovitaq, et ku saa-ai häste pruukiq kõgõ õigõmbit umaette pehmehüsmärgiga tähti (nt aśaq, vaŕoq, koŕaś), sis om parõmb pruukiq pistülist üläkomma (as'aq, var'oq, kor'as', pall'o), mitte kaldu üläkomma (as´aq, var´oq, kor´as´, pall´o).

Mille pehmehüs võro keelen nii tähtsä um?[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Nigu jo iinpuul üteld, om pehmehüs võro keelen väega tähtsä innekõgõ tuu peräst, et tedä om tan hulga inämb ku näütüses eesti keelen. Ku eesti keelen võivaq pehmes minnäq õnnõ neli hellü (l, n, s, t, nt pall, pann, kass, kott), sis võro  keelen võivaq pehmes minnäq pia kõik peethelüq, ka sääntseq nigu k, p, r, m, v, h, nt pakk', tapp', mar'aq, kamm', pruuv', kah'o.   Nii või üteldäq, et võro keele peethelüq jagonõsõq väega kõrdapiten kõvos ja pehmis ni pia egäl võro keele (kõval) peethelül (ja naid märkvil tähil) om uma pehmeq paarilinõ:

kõvaq peethelüq:    b, d, f, g, h, k, l, m, n, p, r, s, t, v. pehmeq peethelüq: b', d', f', g', h', k', l', m', n', p', r', s', t', v'.

Ainugõsõq peethelüq, mil olõ-õi võro keelen umma selget ja kimmäst pehmend paarilist, ommaq kakkõhelü q, mink välläütlemiskotus om nii süvän kurgun, et taad om rassõ pehmendäq, ja j-helü, miä om esiq nii pehmeq, et tedä inämb pehmembäs pehmendäq ei saaq.

Esiqeränis tähtsä om, et pehmehüs om võro keelen pall'odõn sõnon ainugõnõ tähendüse eräldäjä. Ilma pehmehüst märkmäldä saa-ai vaiht tetäq olõviguvormõl nigu and, võtt, laul, mass (eesti keelen annab, võtab jne) ja mineviguvormõl nigu and', võtt', laul', mass'(eesti keelen andis, võttis jne). Niisama saa-ai ilma pehmehüst märkmäldä vaiht tetäq sääntsil sõnapaarõl nigu palas (põleb) ja pal'as(paljas) vai pallo (palu) ja pall'o (palju).  

Kas võro keelen märgitäs pehmehüst egän sõnan, kon taa om, vai jätetäs mõnikõrd märkmäldä?[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võro kiilt om mitund muudu kirjä pant ja tuuperäst om ka pehmehüst vaihõpääl märgit inämb ja vaihõpääl veidemb. Kõgõ kimmämb kotus, kon pehmehüst pia kunagi ei olõq märgit, om i ja j iin, selle et sääl om pehmehüs automaatnõ ja tuud olõ-õi mõtõt eräle märkiq. Näütüses sõnon kallis, asi, pini, patja, neljä ommaq i ja j iin peethelüq pehmeq, a et tuu om esiqhindäst mõistaq, sis tuud kirän eräle märgidä-äi.

Kõgõ tähtsämb ja kimämb kotus, kon pehmehüst om vaia eräle märkiq ja kon taad ka kõgõ inämb märgitäs, om pehmehüs ku minevigu tunnus, nt pand', sais', võtt', oll', visas', kõnõl'.

Tõõnõ tähtsä kotus, kon pehmehüst om kimmähe vaia eräle märkiq, om tagapoolidsõ vabahelü iin, nt kar'a, pal'as, pall'o, hod'o, hõds'o, kos'aq, lag'a.

Muidoki tulõ pehmehüst peris pall'o ette ka muial, näütüses nimi- ja arvsõnno lõpun (kuus', pann', pupp', tamm', üts', kats') vai tegosõna olõvigun (võlss', määr', laat', kink'), a inämbüisi sääl pehmehüst erälde ärq ei märgidäq, nii et naid sõnno näge kiräpildin ilma pehmehüsmärgildä (kuus, pann, pupp, tamm, üts, kats jne). Kuiki sääntsin sõnon pehmehüst inämbüisi märgidä-äi, olõ-õi tuu muidoki ka keelet, nii et tuud või tetäq, esiqeränis näütüses sääntsin sõnon, kon pehmehüs eräldäs tähendüst, nt lipp ja lipp'', kaal jakaal.

Kats esiqeränis põnõvat pehmehüsega sõnna ommaq vask' ja vas'k. Edimäne sõna tähendäs vaskõ ja tõõnõ vasikat. Nigu nätäq, ommaq mõlõmbaq sõnaq pehmehüsega, a pehmehüs olõ-õi peris sama paiga pääl, nii et sõnan vas'k om pehmeq õnnõ s, a sõnan vask' ommaq pehmeq nii s ku k.

Ku om nii nigu sõnan vask', et pehmeq ommaq mitu kõrvuisi olõvat peethellü, sis pehmehüsmärk pandas õnnõ kõgõ viimätsele, nt pand', lask', arst'ma (mitte pan'd', las'k', ar's't'ma).

Kost võro keele pehmehüs peri om?[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Suurõmb jago võro keele pehmehüsest tulõ i- vai j-helüst. Pall'odõst sõnavormõst, kon kunagi om olnuq i vai j, ommaq naaq helüq aopikku ärq kaonuq. Siski olõ-õi taa sündünüq mitte ilma jäleldä, a nii, et naidõ asõmal om perrä jäänüq pehmehüs. Hariligult tulõ tuu vana i vai j vällä, ku sõnna käändäq vai võrrõldaq eesti vai soomõ keelega, nt parts' (umakäänüs pardsi), laul (3. käänüs ma lauli), põh'an (eesti keelenpõhjas, nii võro ku eesti keele osakäänüs ja sissekäänüs põhja), pall'o (eesti keelen palju, soomõ paljon).

Määntsin keelin viil pehmehüst om?[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Nigu jo üteld, miiq ligembäidsist keelist soomõ keelen olõ-õi sukugi pehmehüst (vällä arvat  mõnõn hummogupoolitsõn murdõn) ja eesti keelen om taad küländ veidüq. Tõõsõlt puult seto keelen om pehmehüst viil inämb ku võro keelen. Ka inämbüsen tõisin miiq ligembäidsin sugukeelin, nt liivi, vad'a, kar'ala, vepsä, a ka kavvõmbin, nt ungari, komi, mari, om pehmehüs tävveste olõman.

Pehmehüs om harilik asi ka läti ja leedu keelen ni esiqeränis pall'o om taad vinne keelen. Ku vinne keelen om pehmehüse jaos olõman peris umaette täht ь, sis ungari keelen märgitäs taad y-tähega (nt hogy vagy ʻkuis lättʼ) ja läti keelen tähe ala pantu komakõsõga (ntgaļa ʻlihaʼ). Inämbüsen õdagumeresoomõ keelin, a ka näütüses poola keelen märgitäs pehmehüst sammamuudu ku võro keelen.

Seto ja esiqeränis vinne keele pehmehüs om tugõvamb ku võro keele uma. Eesti keele pehmehüs om võro umast vähäkese nõrgõmb ja ka vähä tõistmuudu. Mulgi ja tarto keele pehmehüs om jälki hoobis tõõsõsugumanõ ku võro keele uma. Ku võro keele pehmeq helüq ommaq läbini pehmeq ja esiqeränis pehmeq helü lõpupoolõn, sis eesti ja esiqeränis tarto-mulgi pehmehüs om tugõvamb helü alostusõn. Inne i-d tarto ja mulgi keelen pehmehüst olõki-i, nt pann', a panni (ilma pehmehüseldä nigu eesti keelen üteldäs Poola pani).

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Võrokiilne võrgoväreht "Üts rahvas - kats kiilt" ([1]).
  • Võro-eesti-võro võrgosõnaraamat [[2]].