Põh'amaiõ säitsmeaastaganõ sõda

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Põh'amaiõ säitsmeaastaganõ sõda (roodsi Nordiska sjuårskriget, taani Den Nordiske Syvårskrig, poola I wojna północna (Edimäne Põh'asõda)) oll' 1563–1570 peet sõda. Üte poolõ pääl tapõliq Taani-Norra, Poola-Leedu ni Lübecki vabaliin ja tõsõ poolõ pääl Roodsi.

Sõa põhjusõq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Liivi sõa lõpul kannadiq suurõqriigiq, kinkal seeniqmaaniq Liivimaal maaq olnuq: Taani-Norra, Poola kuningriik' ja Liivi sõa aol vahtsit kauplõmisõiguisi saanuq Lübecki vabaliin.

Põh'amaiõ säitsmeaastagane sõda Eesti- ja Liivimaal[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Aastagal 1563 sai Roodsi sõaväe ülembäs Liivimaal Åke Bengtsson Färla ja Eestimaal Henrik Klasson Horn.

1563. aastagal pässi vallalõ sõda Taani ja Roodsi vaihõl, ruutslasõq võtiq hindä alaq Läänemaa ni puul' Saarõmaad, inneskidseq Maasiliina foogtkunna alaq; süküskuun ruutslasõq Hiio saarõ.

1565. aastagal võtiq Poola palga pääl olnuq Liivimaa mõisameheq Pärnu. Õigõq pia saiõq taanlasõq ka Lihula tagasi.

1568. aastal pässi Roodsi kuningas Poola sõbõr Johan III.

1569. aastaga hainakuun tulliq Talina lahtõ Taani ja Lübecki laivaq ni pilliq 13 päivä liina pommõ. Nä rööveq Talina sadama tävveste tühäs ja saiõq sõasaagis päält 30 kaubalaeva.

1570. aastal sai sõda läbi. Johan III tekk' Taani kuningriigigaq rahu, Põh'amaiõ säitsmeaastagadsõ sõa lõpus läts' Taani käest Roodsilõ Õdagu-Eesti, aq Saarõmaa jäi Taanilõ kooniq Brömsebro rahuniq.

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kirändüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  • Lauri Mati. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.