Pääbo Svante
.jpg)
Pääbo Svante (Svante Pääbo, sündünüq 1955 Stokholmin, Roodsin) om eesti juuriga roodsi bioluug. Pääbo sai doktorikraadi Uppsala ülikoolist 1986. aastagal. Tä om olnuq 1997. aastagast Max Planck-instituudi geneetigaosakunna juht'ja Leipzigin S'aksamaal. Pääbot tunnõtas ku ütte paleogeneetikalõ alossõpandjit. Pääbolõ annõti Nobelin füsioluugia vai meditsiiniavvuhind aastagal 2022.
Pereq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Pääbo imä oll' roodsieesti keemik Pääbo Karin. 1944. aastagal nõvvokogoliido okupatsiooni iist Ruutsi pagõnuq Pääbo Karin tahtsõ, et timä poig saanuq kerembäle Roodsi ütiskunna liikmõs ja kõnõlõ-õs Svantegaq eesti kiilt. "Kasvõn tiidse, miä Eesti om, a ma kõnõlõ-õiq eesti kiilt. Ma olõ-õiq käünüq eesti koolin. Ma piä hinnäst ruutslasõs, a mul om Eestiga lähkü läbikäümine", om Pääbo ütelnüq. Pääbo esä oll' biokeemik Bergströmi Sune, kiä sai aastagal 1982 Nobeli meditsiiniavvohinna.