Olümpiaat
Olümpiaat om akadeemiliselt korgõ tasõmõga opilasvõigõlus. Inämbähe ommaq näil mitu vuuri, ossa võtvaq koolilatsõq ja ülesandõq piät ärq tegemä paika pantu ao seen. Olümpiaadi tsiht' om annigaq koolilatsi tugõminõ[1].
Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Olümpiaadiq saiq alostusõ 20. aastagasaa algusõn[2]. Eestin naati olümpiaatõ kõrraldama matõmaatikan, füüsikan ja keemiän 1950ndil aastil. Alostusõn olliq kõigi opiainidõ ülesandõq üte võigõlusõ pääl, peränpoolõ naksiq olõma eräle.
Edimäne riikevaihõlinõ olümpiaat oll' 1959. aastagal[3]. Tuu oll' matõmaatigaolümpiaat. Osalisõq olliq 52 opjat säitsmest riigist. Tsipa ao peräst naati riikevaihõliidsi olümpiaatõ kõrraldama ka muiõn opiainin.
Eesti olümpiaadiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Eestin kõrraldõdas olümpiaatõ mitmõn opiainõn[4].
- Aolugu
- Bioloogia
- Eesti kiil
- Eesti kiil ku võõrkiil
- Eesti kirändüs
- Filosoofia
- Füüsiga
- Inglüse kiil
- Inemiseoppus
- Keemiä
- Kunst
- Keeletiidüs
- Luudustiidüq
- Maatiidüs
- Majandus
- Matõmaatiga
- Muusiga
- Puutritiidüs
- Rahvaluulõq
- S'aksa kiil
- Usooppus
- Vinne kiil
- Vinne kiil ku võõrkiil
- Ütiskunnaoppus