Nõglapai

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Setomaa Seo artikli om seto keeleh
Nõglapaiu puhm

Nõglapai (e. k. astelpaju) om kasvotiidelisõh mõttõh hõpõpuuliidsi sugukunda kuuluja puhm vai puu.
Ahtabah tähendüseh om tego hariligu nõglapaiugaq (ld. k. Hippophae rhamnoides), laebah tähendüseh nõglapaiu perregaq.

Nõglapaiu pereh[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Päält hariligu nõglapaiu arvatas perrehe kuuluvat viil kuus' tõugu:

  1. Ld. k. Hippophae goniocarpa
  2. Ld. k. Hippophae gyantsensis
  3. Ld. k. Hippophae litangensis
  4. Ld. k. Hippophae neurocarpa
  5. Paiulehine nõglapai (ld. k. Hippophae salicifolia)
  6. Tiibedi nõglapai (ld. k. Hippophae tibetana)

Kõik perrehe kuulujaq omma puidsõq kasvoq.

Vällänägeminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Nõglapaiu mar'aq

Nõglapaiu puhmo korgus om 3–9 m. Ossaq ommaq nõklugaq. Leheq linõaalsõq, 0,5 tsendimiitrit lajaq ja 3–8 tsendimiitrit pikäq, hõbõhõdsõlt hahkjashaljaq.
Nõglapai om katõkualinõ kasv, imätseq ja esätseq häiermäq ommaq erälde kasvõl. Imätsil ja esätsil kasvõl om võimalik vahet tetäq ainuütsi häiermäurbõ perrä. Imätsel häiermäl olõ-õi kruun'lehti, nätäq ommaq õnnõ kõlladsõq imäkotõ suuq. Esätsidõ häiermidõ kruun'leheq ommaq pruunikadsõq, suumja kattõgaq.
Vil'ast om väikeise õlirikkidõ siimnidegaq lihalinõ luuvili. Värvüs tõõsõndõlõs kultuur'sordõl paatjadsõst pihlõdsõ ja verväniq. Vil'aq kimmütüseq tihtsähe ja kimmähe kasulõ, miä tege saagi kor'stamisõ keerolidsõst.

Kasumisõ ala[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Luudusõh kasus nõglapai Õuruupast Tsiberi, Hiina ja Põh'a-Indianiq.

Kasvataminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Harilik nõglapai om ainukõnõ nõglapaiu perrehe kuuluja tõug, minkast arõtõt sortõ seeniq aoniq vilju saamisõst kasvatõdas. Vaihtõpääl õdagumaailma jaost unõhtusõhõlma vaonuq kasv avastõdi vahtsõst 1930. aastakkõ Vinnemaal Barnaulih asujah Tsiberi aiandusinstituudih. Eestih om naat nõglapaiu tüüstüsligult kasvatama ni mar'ost tetüssit tegemä viimädsel aastakümnel. Siih tettüq nõglapaiu krõpsiq ommaq Roodsih müügil. Kittäq ommaq naaq saanuq kaq Pariisi, S'aksamaa ja Taani laatõ pääl. Pritsõl'ma om naat Pihkva ja Amstõrdami turgu.

Tarbõndaminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Taa om mitmõkeskene maatüükultuur', mink kasvataminõ om ütlemäldäq keskkunnahoitlik ni suurõbat ossa kasvost saa eri viisõl tarbõndaq. Kodaiduh kasvatõdas nõglapaiu ku ehtepuud ja mar'apuhma. Õt tä om mullastigu suhtõh veid'oqnõudlik, om katsõtõt perätüide palajakivikaibõtustõ hal'astamist nõglapaiugaq. Nõglapaiu mar'aq ni siimnist tett õli ommaq tervüsliguq. Tarvitõdas mitmidõ paatskatuisi tegemisõst.