Murõlipuu

Läteq: Wikipedia
Murõlipuu oss küdsehide kõllatsidõ marjoga.
Kütseq mustaq murõliq
Aian häitsväq murõlipuuq.

Murõlipuu, ka morõlipuu vai makõkirsipuu (Prunus avium) om ruushäitsmeliidsi sugukunda vislapuu alambperrekunda kuuluv viläpuu.

Murõlipuu viläs om murõl (morõl, makõkirss).

Kasvotiidüslist[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vällänägemine, mõõduq ja eloigä[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Murõlipuu om kipõ kasumisõga, koonilidsõ krooniga ja inämbüisi sirgõ tüvega puu. Häitses keväjä küländ varra, häitsmeq ummaq lumivalgõq. Puu saa täüskasunus 60–80 aastaga vannudsõn ja om sis keskmädselt 20–25 m korgõ. Tüve läbimõõt om sis 50–70 cm. Harva või murõlipuu kassuq kooniq 35 m kõrgudsõs ja tüve läbimõõt küündüdäq kooniq 120 cm. Puu eloigä on hariligult 70–100 aastakka.[1]

Edesiminemine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vana murõlipuu liinapargin.

Murõlipuu om mutiktolmlõja. Häitsemä või naadaq jo nelä aastaga vannudsõlt. Süüdäväq viläq ommaq väikuq ja kõlladsõq kooniq verevät vai musta värmi. Naid sööväq hää meelega tsirguq ja eläjäq, kink abiga puu ka siimnidega edesi lätt. Siimneq võivaq kasuma minnäq paari aastaga joosul. Puuq ajavaq sagõhõhe ka juurõvõssu, minkast või ümbretsõõri kassuq  murõlivõsu. Ku tüvi maaha lõigadaq, sis aja tuu ka kannuvõssu.[1]

Kasumiskotus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Murõlipuulõ miildüseq kergeq, süväq, vilälidseq ja parra niiskusõga, kõgõ parõmbahe kergehe happalidsõq maaq. Tä kasu-ui häste pall'o likõ vai üleujotõdava maa pääl. Eesti talvõq ommaq murõlipuulõ sagõhõhe pall'o külmäq ja keväjäidsi külmiga võivaq häitsmeq ärq külmädäq, tuuperäst kasusõq Eestih murõlipuuq nii luudusligult ku aiah parõmbahe mere lähküh, a sisemaal tüküseq aig-aol ärq külmämä. Luudusõh om murõlipuu valgusõnõudlik ja küländ lühkü iäga puuliik, kiä kasus sagõhõhe mõtsaveerih ja lakõ pääl. Uma olõmisõ poolõst om tä pioniirliik, kiä aja hinnäst tühjü kotussidõ pääle kibõhõhe edesi siimnide ja juurõvõssõga, a perähpoolõ jääs suurõmbidõ puiõ ala ja lätt vällä. Murõlipuud või sagõhõhe löüdäq siist-säält suurõmba mõtsa alt tõõsõst puurindõst üteh tammi, saari vai kõivõga. [1]

Levik[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Murõlipuu luuduslinõ leviala om Kesk-, Õdagu- ja Lõunõ-Õuruupan, Skandinaavia lõunõjaon, Briti saari pääl, Ukrainan, Taga-Kaukaasian, Väiku-Aasia põh'ajaon, Afriga põh'aranna lähkün.

Tarvitaminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Murõlipuu puu

Murõliq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Aiasortõ om pall'o, nuuq ommaq makõq ja mahladsõq. Mõtsikidõ puiõ mar'aq ommaq vähämbäq ja olõ-õi nii makõq ja mahladsõq.[2] Murõliid süvväs inämbüisi värskist pääst, a naid tetäs ka sisse mahlas, kompotis, sahvtis, likööris jne.[3]

Puu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Murõlipuu puu om väega illos, sirgõ ja ütelidse tekstuuriga, roosakaspruuni kooniq kahvadu kõllakadsõ tooniga. Taa om väega hinnat puutüümatõrjaal.[1]

Kasvataminõ[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Murõlipuud istutõdas Õuruupan pall'o ineskiidsi nurmõmaiõ pääle ja tedä hinnatas väega ku viläpuud, mõtsapuud ku ka ilopuud.[1] Mõtsikut murõlipuud pruugitas puukmisalossõs kultuursordõlõ.[3]

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Russell, K..
  2. Steve Brill.
  3. 3,0 3,1 "Wild cherry tree, Sweet cherry, Prunus avium". www.european-trees.com.