Ludsi kiil

Ludsi kiil (vai Ludza kiil) om üts lõunõeesti keelist. Nigu muuqki lõunõeesti keelekujoq, näütüses võro vai seto kiil, kuulus ludsi kiil õdagumeresoomõ kiili hulka, miä ummakõrda ommaq alarühm suurõmbast soomõ-ugri kiili ja uurali kiilkunnast. Ludsi kiil om kõgõ lähkümb lõunõeesti seto keelele. Kõigi lõunõeesti kiili kõgõ lähkümbäq keeleq ommaq ummakõrda liivi ja eesti kiil.

Levik

Ludsi keele ala om üts noist kolmõst piirkunnast, midä kutsutas (lõunõ)eesti keelesaaris – piirkunnaq välänpuul Eesti riigipiire, kon kunagi kõnõldi lõunõeesti kiilt. „Ludsi“ om Hummogu-Lätin olõva Ludza liina eestikiilne nimi ja ludsi kiilt kõnõldi põhilidsõlt Ludza liinast põh´a, hummogu ja lõunõ puul ümbretsõõri. Tõsõq kats (lõunõ)eesti keelesaart ommaq Leivu ja Kraasna. Leivu kiilt kõnõldi Põh´aõdagu-Lätin Ilzene ja Lejasciemsi kandin Alūksne liina lähkün. Kraasna kiilt kõnõldi külin Vinnemaal Krasnogorodski liina lähkün, umbõs 30 km kavvõn parhillatsõst Läti-Vinne piirist. Naist kandõst egäüte inemiseq kõnõli lõunõeesti keelekujjo, miä oll´ tõistmuudu tõisin piirkunnõn kõnõldavast lõunõeesti keelest nigu ka Eestin kõnõldavast lõunõeesti keelest.

Kõnõlõjit

Ludsi kiilt kõnõldi inne Tõist ilmasõta umbõs 50 väikun külän Mērdzene (varramba Mihalova), Pilda, Nirza ja Brigi (varramba Janovole) kihlkunnan. Ludsi keele kõnõlõjidõ arv jäi katõkümne aastagasaa seen kõrrast vähämbäs. Eesti uurja Kallasõ Oskar oll´ edimäne, kiä ludsi kiilt ja ludsi rahvastikku Lätin dokumentiire. Timä arvõ perrä oll´ 1894. aastagal umbõs 800 ludsi keele kõnõlõjat. Katõkümnendä aastasaa algusõn arvssiq keeletiidläseq Ojansuu Heikki ja Grünthali Villem, et ludsi keele kõnõlõjit võisõ ollaq 200 ümbre. 1925. aastagal ummakõrda pakk´ uurja Paulopriit Voolaine vällä, et ludsi kiilt kõnõlõs umbõs 120 inemist, ni keeletiidläne Sanga August märke 1936. aastagal, et ludsi keele imäkeelega võisõ ollaq viil 30 kooni 40 inemist. Viimäne ludsi keele kõnõlõja Nikolai Nikonovs kuuli 2006. aastagal. Täämbädsel pääväl ommaq ütsikil ludsi kogokunna liikmil alalõ viil mõnõq algtiidmiseq ummi edevanõmbidõ keelest, a keele kõnõlõjit inämb ei olõq.

2020 and´ Läti keeletiidläne Balodisõ Uldis vällä ludsi keele aabidsa üten väiku grammatikaga.

Kiräviis ja välläütlemine

Vokaalõ pikkust tähüstedäs, nii ku läti ja liivi keelen, kriipsuga, miä om kirotõt vabahelü kottalõ, nt ā, ȳ vai ǖ. Pikk konsonant märgitäs katõ tähega: tt, kk, ļļ jne.

Niguq läti ja liivi keelen, tarvitõdas pehmide peethelle jaos palatalisatsioonimärki (,) vastava konsonandi all (nt naiņe ‘naanõ’, maŗa ‘maŕa’, taļvīne ‘talvinõ’). Välänpuul edimäst silpi ommaq inne i-d olõvaq konsonandiq hariligult pehmeq ja tuuperäst näil palatalisatsiuuni eräle ei märgitäq. Tuuperäst üteldäs vällä pinī ‘pini’ nii, nigu olõs kirotõt piņī.

Eesti tähe õ asõmõl kirotõdas ludsi keelen y. Konsonandil q om sama funktsiuun nigu seoilmaaigsõn võro vai seto kiräviisin.

Tõistmuudu eesti keelest, helülidseq, ommaq konsonandiq b, d ja g (IPA [b], [d] ja [ɡ]). Konsonant l om velariseerit, ku tä om kesk- ja tagavokaalõ (a, u, y) iin. Säänesama velariseerit l om ka vinne vai läti keelen.

Rõhk

Nigu tõisin õdagumeresoomõ keelin ja ka läti keelen, om ludsi keelen päärõhk hariligult edimädse silbi pääl. Tähtsä eränd om kiildmiisi puhul. Sääntsin sõnavormõn, nigu nt ole-eiq ‘olõ-õi’ ja anna-as ‘anna-as’, rõhutõdas eitüsjakku, mitte verbi edimäst silpi.

Näüdüs nimisõnakäändmisest

	ütsüs	mitmus
nimekäänüs	lațș	latseq
umakäänüs	latsē	lattsi
osakäänüs	last	lattsi
sissekäänüs	laste ~ latsele	latsile
seenkäänüs	latseh	latsih
seestkäänüs	latsest	latsist
päälekäänüs	latsele	latsile
päälkäänüs	latsel	latsil
päältkäänüs	latselt	latsilt
saajakäänüs	latsest	latsist
piirikäänüs	latseni	latsini
ilmakäänüs	latseldaq	lattsildaq
ütenkäänüs	latsega	lattsiga

Mõnõq arvosõnaq

1: üțș, 2: kațș, 3: kolq, 4: nelli, 5: vīz̦, 6: kūz̦, 7: sǟdze, 8: katēza, 9: ütēzä, 10: kümme, 11: üțșteiskümme, 12: kațșteiskümme, 15: vīz̦teiskümme, 20: kațșkümmend, 22: kațșkümmend kațș, 30: kolqkümmend, 40: nellikümmend, 50: vīz̦kümmend, 100: sadā, 200: kațșsadā, 600: kūz̦sadā, 1000: tuhat, 5000: vīz̦tuhat.

Kirändüs

• Uldis Balodis: Lutsimaa: Land of the Ludza Estonians ([1])
• Uldis Balodis: Lutsi kiele lementar / Ludzas igauņu valodas ābece. Rīga, 2020.