Liivlasõq

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Liivlaisi lipp

Liivlasõq (liivi keelen līvlizt) om õdagumeresoomõ rahvas, kink aoluulinõ elomaa om põrõldsõ Läti Põh'a-Kuramaal ja Õdagu-Vidzemen ni Lõunaõdagu-Eestin. Liivlaisis om peet näid, kink imäkiil om liivi kiil ni noidõ latsi ja aigraamatidõ seen liivlaisis nimmat inemiisi. Liivlaisi välläkujonõminõ paigutadas noorõmba ravvaao edeotsa, näide kultuuri ja arvukusõ häitseaig 11.–12. aastagasaa sisse, pääle tuud om näid kõrrast veidembäs jäänüq. 2017. aastagal oll' Lätin 16, Eestin 85 ja Vinnemaal 7 inemist, kiä hinnäst liivlasõs ütliq[1]. Viimäne inemine, kelle imäkiil oll' liivi kiil, oll' Kristiņi Grizelda. Tä kuuli 2013. aastagal Kanadan.[2]

Nimi[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Olõ-õiq peris kindla, kost liivlaisi nimetüs om tulnuq ja kas liivlasõq saiõq uma nime Liivimaa perrä vai vastapiten. Üts' seletüs om, et nimi om tulnuq sõnast liiva, miä om tähendänüq liiva, liivaranda vai ka porri ja muta, vai hoobis soist kotust. Nuuq sõnaq kirjeldäse elomaid jõki pervi pääl. Kuimuudu liivlasõq hinnäst edimält esiq kutsiq, om tiidmäldäq. 18. aastagasaal om üles märgit lībist, līb raust (rahvas), līvõd, līvlizt 'liivlasõq', miä ommaq saaduq saksa, läti vai eesti keelest. Kuramaa liivlasõq nimssiq hinnäst kurāli 'kuralanõ, kuramaalanõ', rāndali 'randlanõ' ja kalāmi’ed 'kalameheq'.

Aolugu[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kultuur[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kiil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Usk[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kallopüüdmine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Mehitside pidämine[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Taa artikli om poolõlõ!


Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

  1. Fenno-Ugria artikli liivlaisi lipu sünnipääväst. Eesti keelen. https://fennougria.ee/liivi-lipp-tahistab-97-aastapaeva/
  2. Kuuli viimäne liivi imäkeelega inemine. Tarto Postimiis, 14. piimäkuu päiv 2013. Eesti keelen