Lehm
Lehm om kodoelläi, imäne tõbras. Lehmi peetäs inämbüisi tuu jaos, et piimä saiaq.
Lehmä tiinüs kest keskmädselt 283 päivä.
Nuur lehm (kooni aastaganõ) om vask, 1-2 aastaganõ om hõhv, vanõmbidõ kotsilõ üteldäs joba lehm.
Lehmä maol om neli kambrõt, midä kutsutas
- suuŕmago (e.k. vats),
- kupamago (võrkmik),
- kõrdmago (kiidekas),
- lipõmago (libedik).
Lehmi nimeq Võromaal
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Vanast panti Võromaal lehmile sääntsit nimmi: Maasik, Mooni, Roosi, Palmi, Lehvi, Lehik, Milla, Mausi, Kellu, Pühik, Mustik, Maas'o, Eesik, Tõõsik, Haavik, Kirsi, Juta, Luutsi, Toomi, Maara. Kiriväq lehmäq olliq inämbüisi Kiräseq, valgõ pääga lehmäq Päitsikuq, ku täht otsa iin, sõs Tähikuq.
Nime pandmisõ man võidi rehkendäq nädälipääväga, kuna lehm sündü.
- Iispäiv - Eesik
- Tõõsõpäiv - Tõõsik
- Kolmapäiv - Kolmik
- Neläpäiv - Nelli, Nellik
- Riidi - Reedi, Reedik
- Puulpäiv - Poolik
- Pühäpäiv - Pühik, Püühik
Ku Eesik, Tõõsik vai nii edesi oll' kar'an joba olõman, võidi iispäävä sündünüle vas'kalõ pandaq mõni tõnõ nimi E tähe päält, tõõsõpäävä sündünüle T tähe päält jne. Edimädse Eesti aigu lehmile inemiisi nimmi es pandaq. Kolhoosiaol, ku kar'aq olliq suurõmbaq, olliq lehmil numbrõq, a sõski pantivaq näile nimeq kah. Sõs panti joba inemisenimmi kah.
Ütlemiisi
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Lehm ülnüq: Ma lää sõs läbi mää suu ku pernaanõ mullõ niigi pall'o jüvvä and, et egä kõrd ku leibä küdsä, uma käeq tiä joogi sisse mõsk. (H I 7, 659/60 (1-10), Kanepi kihlkund, Loodusõ Gustav, 1895)
Mõistatuisi lehmä kotsilõ
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Neli andjat, neli kandjat, viies parmupiitsk? (Lehmä liikmõq. Kanepi kihlkund, 1888.)
- Neli andjat, neli kandjat, kats pinitääke, üts parmupiitsk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1895.)
- Neli kanjat, neli anjat, kats pinihoitjat, üts parmoruusk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1937.)
- Neli andjad, neli kandjad, kats taivakaejad ja üts parmupiits? (Lehm. Harglõ kihlkund, 1888.)
- Neli sõkk suud, kats kaald taivast, üts parmupiitsk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1910.)
- Kuum kivi aad'a all? (Lehmä utar. Räpinä kihlkund, 1889.)
- Kuum kivi aida veere all? (Utar. Kanepi kihlkund, 1888.)
- Valgõ kivi aida all? (Lehmä utar. Rõugõ kihlkund, 1888.)
- Valgõ kivi aida all, neli pitskid otsan? (Lehmä utar. Harglõ kihlkund, 1957.)
- Valgõ kivi aida all, neli tikku pääl? (Lehmä utar. Rõugõ kihlkund, 1890.)[1]
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Krikmanni Arvo, "Tere teele, tere meele, tere egalõ talolõ". Eesti Kirändüsmuusõum, Tarto 2000, lk. 63, 73.