Lehm

Lõunõ-Eesti tõugu lehm

Lehm om kodoelläi, imäne tõbras. Lehmi peetäs inämbüisi tuu jaos, et piimä saiaq.

Lehmä tiinüs kest keskmädselt 283 päivä.

Nuur lehm (kooni aastaganõ) om vask, 1-2 aastaganõ om hõhv, vanõmbidõ kotsilõ üteldäs joba lehm.

Lehmä maol om neli kambrõt, midä kutsutas

• suuŕmago (e.k. vats),
• kupamago (võrkmik),
• kõrdmago (kiidekas),
• lipõmago (libedik).

Lehmi nimeq Võromaal

Vanast panti Võromaal lehmile sääntsit nimmi: Maasik, Mooni, Roosi, Palmi, Lehvi, Lehik, Milla, Mausi, Kellu, Pühik, Mustik, Maas'o, Eesik, Tõõsik, Haavik, Kirsi, Juta, Luutsi, Toomi, Maara. Kiriväq lehmäq olliq inämbüisi Kiräseq, valgõ pääga lehmäq Päitsikuq, ku täht otsa iin, sõs Tähikuq.

Nime pandmisõ man võidi rehkendäq nädälipääväga, kuna lehm sündü.

• Iispäiv - Eesik
• Tõõsõpäiv - Tõõsik
• Kolmapäiv - Kolmik
• Neläpäiv - Nelli, Nellik
• Riidi - Reedi, Reedik
• Puulpäiv - Poolik
• Pühäpäiv - Pühik, Püühik

Ku Eesik, Tõõsik vai nii edesi oll' kar'an joba olõman, võidi iispäävä sündünüle vas'kalõ pandaq mõni tõnõ nimi E tähe päält, tõõsõpäävä sündünüle T tähe päält jne. Edimädse Eesti aigu lehmile inemiisi nimmi es pandaq. Kolhoosiaol, ku kar'aq olliq suurõmbaq, olliq lehmil numbrõq, a sõski pantivaq näile nimeq kah. Sõs panti joba inemisenimmi kah.

Ütlemiisi

• Lehm ülnüq: Ma lää sõs läbi mää suu ku pernaanõ mullõ niigi pall'o jüvvä and, et egä kõrd ku leibä küdsä, uma käeq tiä joogi sisse mõsk. (H I 7, 659/60 (1-10), Kanepi kihlkund, Loodusõ Gustav, 1895)

Mõistatuisi lehmä kotsilõ

• Neli andjat, neli kandjat, viies parmupiitsk? (Lehmä liikmõq. Kanepi kihlkund, 1888.)
• Neli andjat, neli kandjat, kats pinitääke, üts parmupiitsk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1895.)
• Neli kanjat, neli anjat, kats pinihoitjat, üts parmoruusk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1937.)
• Neli andjad, neli kandjad, kats taivakaejad ja üts parmupiits? (Lehm. Harglõ kihlkund, 1888.)
• Neli sõkk suud, kats kaald taivast, üts parmupiitsk? (Lehm. Kanepi kihlkund, 1910.)
• Kuum kivi aad'a all? (Lehmä utar. Räpinä kihlkund, 1889.)
• Kuum kivi aida veere all? (Utar. Kanepi kihlkund, 1888.)
• Valgõ kivi aida all? (Lehmä utar. Rõugõ kihlkund, 1888.)
• Valgõ kivi aida all, neli pitskid otsan? (Lehmä utar. Harglõ kihlkund, 1957.)
• Valgõ kivi aida all, neli tikku pääl? (Lehmä utar. Rõugõ kihlkund, 1890.)