Latgale
Latgale ehk Latgalimaa (latgali keelen Latgola) om üts Läti neläst suurõst aoluulidsõst ja kultuuripiirkunnast. Tä om Hummogu-Lätin ja sääl ommaq mitmõq as'aq tõistmuudu ku muial Lätin. Muuhulgan kõnõldas sääl umma kiilt - latgali kiilt.
2000. aastaga rahvalugõmisõ perrä elli Latgalen 339 783 inemist. Latgale suurus om 14 547 km², tuu om 22% Läti pindalast.
Pääle 2009. aastaga Läti valitsõmisjaotusõ reformi om Latgalen 19 maakunda (novads) ja 2 liina, miä kuulu-iq maakundõ ala (Daugavpils ja Rēzekne). Latgale kõgõ vanõmb ja suurõmb liin om Daugavpils. Tuul ommaq liinaõigusõ aastagast 1582, sääl eläs päält 100 000 inemise ja tä om Lätin suurusõ poolõst tõnõ liin. 35 000 elänikuga Rēzekne liina kutsutas sakõstõ "Latgale süämes", tuuperäst et tä om Latgale keskel. Pääle tuu võeti Rēzeknen 1917. a. vasta aoluulinõ otsus, et Latgale piät tõisi Läti piirkundõga kokko kuuluma. Lutsi (Ludza) om kõgõ vanõmb Latgale kotus, midä om nimmat kirän (1177. a.).
Aolugu
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Latgale tekkü Daugava jõõst hummogu poolõ. Latgalest õdagu poolõ jäiq liivläisi maaq ja hummogu poolõ slaavlaisi umaq. Vana ao välläkaibmiisi perrä olliq kõgõ vanõmbaq inemiisi elopaigaq Latgalen Lubana, Dviete ja Suurõ-Lutsi (Liela Ludza) järve veeren. Latgaliq tulliq tahtõ katõn lainõn. Edimäne tulõminõ oll' 6. ja 7. aastagasaa vaihtusõ ümbre, ku tulti läbi s'ooilma-aigsõ Leedu ala ja asotõdiq elämä Augšzeme kanti Lõunõhummogu-Vidzemen ja Õdagu-Latgalen. Säält liiguti aigopite edesi põh'a poolõ. Tõnõ lainõq latgalit tull' hummogu puult läbi s'ooilma-aigsõ Valgõvinne 7.-9. aastagasaal.
Aoluu joosul om maa, mink kotsilõ om üteld, et sääl elässeq latgaliq, jäänüq pall'o vähämbäs. Täämbädse päävä Latgale piiriq pantivaq ammõtlidsõlt paika Läti 1922. aastaga põhisäädüsen.
Luudus
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Latgalen om pall'o viikokõ ja sakõstõ kutsutas tedä "sinitside järvi maas". Kokko om sääl 972 järve, minkast suurõmb jago om mägitsel maal Dagda kandin.
Latgalen ommaq:
- Läti kõgõ suurõmb järv - Lubānsi järv (80,7 km²),
- Läti vii poolõst kõgõ rikkamb järv - Rāzna järv (405 mill'onat m³),
- Läti saari poolõst kõgõ rikkamb järv - Ežezers (Ješa ezers), 35 saart,
- Balti riike kõgõ süvemb järv - Drīdzise järv (Dreidzsi) järv (63,1 m),
- järv, midä nimmatas kõgõ inämb Läti vannon legenden - Velnezers (Čortoks).
Läti kõgõ suurõmb jõgi Daugava om Latgale ja Sēlija piiris, piiris Vidzeme (innembide Liivimaaga) ommaq olnuq Aiviekste ja Pedejä jõõq. Kõgõ pikembäq jõõq Latgalen hindän ommaq Dubna jõgi (120 km), Rēzekne jõgi (116 km) ja Malta jõgi (115 km).
Suurõmb jago Latgale jõkist juusk Daugava jõkkõ, Põh'ahummogu-Latgale jõõq juuskvaq Velikaja jõkkõ.
2007. aastagal luudi Rāzna järve ümbre Rāzna riigipark, et kaitsaq tuu paiga luudusõ rikkust.
Kirändüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- I. Gusāns, S. Lazdina, H.F. Marten, S. Murinska, S. Pošeiko, I. Šuplinska, "Latgalian CV", Rēzekne, 2011.