Kipõndus

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Kipõndus vai virgõndus vai kibõhuskasv om füüsigalinõ suurus, miä näütäs kibõhusõ muutumist aon. Kuna kibõhus om vektoriaalnõ suurus, sõs om tuud ka kipõndus, tuu tähendäs, et kipõndusõl om nii arvolinõ väärtüs ku suund.

SI-süstemin om kipõndusõ mõõdis miitret sekondi kruudu kotsilõ (m/s²).

Klassigalidsõn mekaanigan, om kihä kipõndus võrdõlinõ tälle mõovidõ joudõ summaga:

\mathbf{F} = m\mathbf{a} \quad \mbox{ vai } \quad \mathbf{a} = \mathbf{F}/m,

kon F kihäle mõovidõ joudõ kogo, m om kihä mass ja a timä kipõndus.

Näütüs[toimõndaq]

  • Kihä liigus õkvajuuntpite kipõndusõga 3 m/s². Tuu tähendäs, et timä kibõhus kasus ega sekondiga 3 miitre võrra sekondin. Ku näütüses prõlla om timä kibõhus 5 m/s, sõs üte sekondi peräst om timä kibõhus 8 m/s, katõ sekondi peräst 11 m/s, komõ sekondi peräst 14 m/s jne.