Kihlkunnakuul

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Kihlkunnakuul oll' tõsõ astmõ talorahvakuul Eestin 19. aastagasaal ja 20. aastagasaa alostusõn. Kõgõ edimäne kihlkunnakuul oll' 1804-1818 Kanepin. Liivimaa 1819. a. talorahvasäädüs nõud' kihlkunnakooli luumist ega 2000 miishinge kotsilõ. Et Eestimaa kubõrmangon säänest nõudmist olõ-s, läts' sääl kihlkunnakuulõ tegemine aigladsõmbalt. 1874. a. (Liivimaa) ja 1878. a. (Eestimaa) koolisäädüsega saiq kihlkunnakooliq ütidse opiplaani. Tuu perrä opati katõ aastaga kestel eesti, s'aksa ja vinne kiilt, usuoppust, rehkendämist, geomeetriät, aoluku, maatiidüst, luudusluku, laulmist, paiguti viil võimlõmist ja aiatüüd. Kihlkunnakoolõn saiq haridusõ inämbüs vallakirotajit, vallakoolioppajit ja muid maa-amõtnikkõ. 1881 oll' Eestin 70 kihlkunnakuuli, 1911. aastagal 56 tükkü. 19. aastagasaa tõsõl poolõl luudi õigõusu kihlkunnakuulõ kah. Nuuq olliq 4-aastagadsõq, a oll' kah pall'o 2-aastagaidsi abikuulõ. 1885 oll' õigõusu kihlkunnakuulõ 92 ja abikuulõ 223, 1911 mõlõmbit kokko 320. 1919 muudõti kõik kihlkunnakooliq avalikõs algkoolõs.

Kaeq viil[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]