Kakkõhelü ettetulõmisõ tävvelik nimekiri

Läteq: Wikipedia
Jump to navigation Jump to search

Tan ommaq üles loedu kõik kakkõhelü ettetulõmisõ kotusõq. Nuuq kotusõq, kon kakkõhellü pidänü kirän märkmä, ommaq vällä tuudu paksu kiräga. Muuq kotusõq, kon kakkõhellü piä-i märkmä, ommaq hariligun kirän ja q om sääl pant sulgõ sisse. Tuu tähendäs, et ka sääl või tedä kirotaq, a tuud võinu tetäq õnnõ mõnikõrd sõna eräle vällätuumisõs, tälle suurõmba rasõhusõ andmisõs vai riimi peräst.

Kakkõhelüga tunnusõq, lõpuq ja jakuq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kakkõhelü ku mitmusõ tunnus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

a) mitmusõ nimekäänüssen: puuq, mõtsaq, suurõq majaq, vahtsõq saapaq, vereväq vabarnaq;
b) kimmä kõnnõviisi mitmusõ 3. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon: saavaq, kirotasõq, võtvaq, ommaq; saiq, kirodiq, võtiq, olliq;
c) mineväao kesksõnno mitmusõn: (ommaq) mõstu(q), (ommaq) eledü(q), (olliq) söödedü(q), (mar´aq) kor´adu(q); (ommaq) mõsknu(q), (ommaq) elänü(q);
d) mitmusõ 1. ja 2. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon. Ollõvaig: teemi(q), näemi(q), võtami(q), kirotami(q); tiiti(q), näeti(q), võtati(q), kirotati(q); (ti) tiide(q), näede(q), võtadõ(q), kirotadõ(q); Minnevaig: teimi(q), näimi(q), võtimi(q), kirotimi(q); teiti(q), näiti(q), võtiti(q), kirotiti(q); (ti) tei(q), näi(q), võti(q), kirodi(q);
e) kimmä kõnnõviisi tettävä tegomoodu lihtmineväao mitmusõn: as´aq kaotõdi(q), piniq malgutõdi(q), viläq määtedi(q).

Muuq kakkõhelüga tunnusõq, lõpuq ja jakuq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

a) tõõsõn tegonimen: kaiaq, tetäq, ollaq, tiiniq, võttaq, herädäq, kirotaq, häbendelläq;
b) käskjä kõnnõviisi 2. käänüse lõpun: kaeq, küsüq, võtaq, puhkaq, kirodaq;
c) olõvaao ja lihtmineväao eitävän kõnnõn (edeeitüs): ei tiiq, ei käseq, ei võtaq, es kirodaq, es häbendelleq; ei tetäq, ei võetaq, ei kästäq, es kirotõdaq, es häbendeldäq; (tagaeitüs) tii ei(q), käse-i(q), võta-i(q), nätä-i(q); küsü-i(q), usu-i(q), rao-i(q), häö-i(q), mõsõ-i(q);
d) nuq/nüq-kesksõnan (om) tennü(q), (om) mõsknu(q), (om) elänü(q);
e) ilmakäänüssen (abessiiv): saamalda(q), võtmalda(q), kargamalda(q), kirotamalda(q);
f) piirikäänüssen (terminatiiv): seeni(q), kooni(q), põh'ani(q), rõnnoni(q), hambini(q), hummoguni(q);
g) ütenkäänüssen (komitatiiv): käega(q), mukka(q), pujaga(q), tütrega(q), oppajaga(q), kadajaga(q);
h) käskjä kõnnõviisi 3. käänüse ja eitüse lõpun: kaegõ(q), küsüge(q), võtkõ(q), kirotagõ(q); ärq kaegu(q), ärq küsügu(q), ärq võtku(q), ärq kirotagu(q); kaegu-i(q), küsügu-i(q), võtku-i(q), kirotagu-i(q);
i) kaudõtsõn käskjän kõnnõviisin: kaegu(q), küsügu(q), võtku(q), kirotagu(q);
j) olõvaao ütsüse 2. käänüssen: (sa) tiide(q), näede(q), võtadõ(q), kirotadõ(q), häbendellede(q);
k) gi(na)(q)- ja ki(na)(q)-jakun: kiäki(nä)(q), makki(na)(q), midägi(nä)(q), tetäki(nä)(q), mõttõgi(na)(q), söömäldagi(nä)(q), nägemäldäki(nä)(q), parandamaldaki(na)(q);
l) tinkõlõjan kõnnõviisin: teesi(q), kaesi(q), tiissi(q), kaessi(q), kargasi(q), kamandasi(q), vähändäsi(q); tennü(q), kaenu(q), karanu(q), kamandanu(q), vähändänü(q).

Kakkõhelüga sõnaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

a) katõ silbi ja e/õ- vai u/ü-lõpuga nimisõnaq: kastõq, paisõq, lõunõq (lõunaq); imeq, hoonõq; seemeq, asõq; pehmeq, kahrõq; oluq, ohuq, lühüq;
b) mitmõq määr- ja asõsõnaq: siiäq, sinnäq, eeläq, toonaq, ammuq, veidüq, kinniq; esiq; paokilla(q), kükäkillä(q), parhilla(q), parla(q), mano(q), ala(q), taha(q), maha(q), õigõ(q);
c) kiildsõnaq ärä(q), är(q);
d) eränäütäjäq asõsõnaq (personaalronoomõniq) ma(q), sa(q), mi(iq), ti(iq), nä(äq);
e) sõnon a(q), aga(q), ega(q), ku(q), nigu(q), jo(q), no(q), jälle(q), jäl(q), kül(q), tere(q), ei(q), ja(q) (õdaguvõro murrakin ka häste(q), muidu(q), pääle(q), õnõ(q));

Kaeq ka[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võro kiräviis Võro kiräkiil Võro kiil