Kakkõhelü ettetulõmisõ tävvelik nimekiri

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tan ommaq üles loedu kõik kakkõhelü ettetulõmisõ kotusõq. Nuuq kotusõq, kon kakkõhelü kirän märkmine om tähtsämb, ommaq vällä tuudu paksu kiräga. Inämbüisi ommaq naaq sääntseq kotusõq, kon kakkõhelü märkmine vai mittemärkmine muut sõna tähendüst (nt nimekäänüse mitmus maa ja maaq vai käskjä kõnnõviis tulõ ja tulõq). Muuq kotusõq, kon kakkõhelü märkmine olõ-õi nii tähtsä, ommaq hariligun kirän ja q om sääl pant sulgõ sisse. Tuu tähendäs, et muidoki või kakkõhellü ka sääl kirotaq, kasvai näütüses sõna eräle vällätuumisõs, tälle suurõmba rasõhusõ andmisõs vai riimi peräst, a sõna tähendüs nain kotussin tuust inämbüisi ei muutuq, kas taaha om kakkõhelü kirotõt vai ei.

Kakkõhelüga tunnusõq, lõpuq ja jakuq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Kakkõhelü ku mitmusõ tunnus[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

a) mitmusõ nimekäänüssen: puuq, mõtsaq, suurõq majaq, vahtsõq saapaq, vereväq vabarnaq;
b) kimmä kõnnõviisi mitmusõ 3. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon: saavaq, kirotasõq, võtvaq, ommaq; saiq, kirodiq, võtiq, olliq;
c) mineväao kesksõnno mitmusõn: (ommaq) mõstu(q), (ommaq) eledü(q), (olliq) söödedü(q), (mar´aq) kor´adu(q); (ommaq) mõsknu(q), (ommaq) elänü(q);
d) mitmusõ 1. ja 2. käänüse lõpun nii olõvan- ku minevänaon. Ollõvaig: teemi(q), näemi(q), võtami(q), kirotami(q); tiiti(q), näeti(q), võtati(q), kirotati(q); (ti) tiide(q), näede(q), võtadõ(q), kirotadõ(q); Minnevaig: teimi(q), näimi(q), võtimi(q), kirotimi(q); teiti(q), näiti(q), võtiti(q), kirotiti(q); (ti) tei(q), näi(q), võti(q), kirodi(q);
e) kimmä kõnnõviisi tettävä tegomoodu lihtmineväao mitmusõn: as´aq kaotõdi(q), piniq malgutõdi(q), viläq määtedi(q).

Muuq kakkõhelüga tunnusõq, lõpuq ja jakuq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

a) tõõsõn tegonimen: kaiaq, tetäq, ollaq, tiiniq, võttaq, herädäq, kirotaq, häbendelläq;
b) käskjä kõnnõviisi 2. käänüse lõpun: kaeq, küsüq, võtaq, puhkaq, kirodaq;
c) olõvaao ja lihtmineväao eitävän kõnnõn (edeeitüs): ei tiiq, ei käseq, ei võtaq, es kirodaq, es häbendelleq; ei tetäq, ei võetaq, ei kästäq, es kirotõdaq, es häbendeldäq; (tagaeitüs) tii ei(q), käse-i(q), võta-i(q), nätä-i(q); küsü-i(q), usu-i(q), rao-i(q), häö-i(q), mõsõ-i(q);
d) nuq/nüq-kesksõnan (om) tennü(q), (om) mõsknu(q), (om) elänü(q);
e) ilmakäänüssen (abessiiv): saamalda(q), võtmalda(q), kargamalda(q), kirotamalda(q);
f) piirikäänüssen (terminatiiv): seeni(q), kooni(q), põh'ani(q), rõnnoni(q), hambini(q), hummoguni(q);
g) ütenkäänüssen (komitatiiv): käega(q), mukka(q), pujaga(q), tütrega(q), oppajaga(q), kadajaga(q);
h) käskjä kõnnõviisi 3. käänüse ja eitüse lõpun: kaegõ(q), küsüge(q), võtkõ(q), kirotagõ(q); ärq kaegu(q), ärq küsügu(q), ärq võtku(q), ärq kirotagu(q); kaegu-i(q), küsügu-i(q), võtku-i(q), kirotagu-i(q);
i) kaudõtsõn käskjän kõnnõviisin: kaegu(q), küsügu(q), võtku(q), kirotagu(q);
j) olõvaao ütsüse 2. käänüssen: (sa) tiide(q), näede(q), võtadõ(q), kirotadõ(q), häbendellede(q);
k) gi(na)(q)- ja ki(na)(q)-jakun: kiäki(nä)(q), makki(na)(q), midägi(nä)(q), tetäki(nä)(q), mõttõgi(na)(q), söömäldagi(nä)(q), nägemäldäki(nä)(q), parandamaldaki(na)(q);
l) tinkõlõjan kõnnõviisin: teesi(q), kaesi(q), tiissi(q), kaessi(q), kargasi(q), kamandasi(q), vähändäsi(q); tennü(q), kaenu(q), karanu(q), kamandanu(q), vähändänü(q).

Kakkõhelüga sõnaq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

a) katõ silbi ja e/õ- vai u/ü-lõpuga nimisõnaq: kastõq, paisõq, lõunõq (lõunaq); imeq, hoonõq; seemeq, asõq; pehmeq, kahrõq; oluq, ohuq, lühüq;
b) mitmõq määr- ja asõsõnaq: siiäq, sinnäq, eeläq, toonaq, ammuq, veidüq, kinniq; esiq; paokilla(q), kükäkillä(q), parhilla(q), parla(q), mano(q), ala(q), taha(q), maha(q), õigõ(q);
c) kiildsõnaq ärä(q), är(q);
d) eränäütäjäq asõsõnaq (personaalpronoomõniq) ma(q), sa(q), mi(iq), ti(iq), nä(äq);
e) sõnon a(q), aga(q), ega(q), ku(q), nigu(q), jo(q), no(q), jälle(q), jäl(q), kül(q), tere(q), ei(q), ja(q) (õdaguvõro murrakin ka häste(q), muidu(q), pääle(q), õnõ(q));

Kaeq ka[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Võro kiräviis Võro kiräkiil Võro kiil