Kahkva mõisa

Kahkva mõisa oll' mõisa Räpinä kihlkunnan Võromaal. 1914. aastagal oll' mõisa Võrost 34 kilomiitri kaugun, Mädäjõõ veeren.

Kahkva nimme om edimäst kõrda nimetet 1558. aastagal (Kachtkiwa). 1582 oll' seo (Chochowa) Räpinä mõisa osa. Räpinä mõisast eräldet 1738. ja 1744. aastaga vaihõl, oll' seost aost Räpinä kõrvalmõisa.

18. aastagasaa alostusõl oll' Räpina mõis Löwenwolde vahmila jago. 1741 võtt' riik Räpinä mõisa ja taa osaq ärq, a Katariina II and' nuuq 1766 Adam Friedrich von Löwenwolde latsilõ tagasi. Puulveleq Karl Magnus von Löwenwolde ja Johann Gustav von Löwenwolde jagi 22. mahlakuu pääväl 1787 valitsusõ ärq: Karl Magnus saie Miikse, Kahkva, Luke ja Ilmatsalu mõisa, Johann Gustav saie Räpinä mõisa.

Karl Magnus von Löwenwolde oll' maior. Tä kuuli 1799. aastaga lehekuun. Timä poig Otto Gustav Ferdinand von Löwenwolde saie Kahkva mõisa umalõ. Otto Gustav Ferdinand von Löwenwolde sündü 15. paastukuu pääväl 1783. Tä kuuli märdikuun 1812. Timäl perijit es olõq ja tä veleq kuuliq kaq ärq. Timä ja timä velli mõisaq saie noorõmb sõsar Friederike Carolina Luisa von Löwenwolde.

1826 saie Kahkva rüütlikunnamõisas. Kahkva rüütlikunnamõisal oll' kats kar'amõisa: Lepiku (Leppiko) ja Võika (Woitka).

1841 saie mõisaq Friederike poig Karl von Knorring. 1867 saie Kahkva umalõ timä poig Arthur von Knorring, kiä mass' taa iist 150 000 ruublit. Päält tedä saie Kahkva mõisaherräs G. von Knorring. 1909 oll' Kahkvan mõisnigus Woldemar von Knorring, kiä oll' viimäne umanik inne maa ümbrekõrralduisi 1919. aastagal.