Inemise mago
Inemise mago om inemise siitmise riist.
Mago om punga ehk koti sarnanõ ja sais risti kur'alt puult hääle poolõ. Täl om, nii ku mõnõl küünil, kats lävve: edelävi ja tagalävi. Edelävest tulõ süük sisse, tagalävest lätt tä soolikidõ sisse.
Maon saa süük üte hapnõ leeme ehk limoga, miä maolimos nimitetäs, seätüs ja tuuläbi vedeläs pudros lahotõtus. Maolimo himmitses väikeisist näärmist vällä, miä mao sisemädse poolõ pääl ommaq. Jo maon saa üts jago vedeläst söögipudrost riistakõisi läbi, miä mao saina ehk sisemädse poolõ pääl lövvüseq, ülesimetüs ja vere sisse tallitõdus iholõ toidus. Suurõmb jago söögiputro, nimelt kõik, miä viil tävveste ärq ei olõq pehmendet ja lahotõt, joud aigupite, kui tä uma ao maon om olnuq ja valmistõt, mao tagalävest soolikide sisse.
Kaeq viil
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Kirändüs
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Hurda Jakob, "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun "Looja ees", Tarto, 2005.