Mine sisu juurde

Harilik tarõkärbläne

Läteq: Wikipedia

Harilik tarõkärbläne (Musca domestica) om mutuk katõsiivaliisi seltsin ja tarõkärbläisi perrekunnan.

Harlikku tarõkärbläst om mailman löüdäq kõigist mutukist kõgõ laembalt. Tä eläs egäl puul sääl, kon ineminegiq.

Täüskasunuq tarökärbläseq ommaq nii 6 mm pikäq, imädseq ommaq esätsist suurömbaq. Kihä om hall, sälgä piten juusk neli tummõmbat juunt. Kõtt om kõllakas vai hall, keskel joonõga. Külgi pääl ommaq ilma kõrraldaq tummõq plakiq. Üle kihä ommaq karvakõsõq, miä võtvaq ossa maigu- ja hõngutundmisõst ni kumpmisõst. Jalgo külen ommaq kliipväq padjakõsõq, mink abigaq saavaq kärbläseq liikuq sille pistülidse pinna (näütüses klaasi) pääl, niisamatõ ka alaspäidi. Tarõkärbläse suuosaq ommaq sündsä vedelä soögi nudsimisõs. Imätsil om suur silmävaih, esätsil putusõq liitsilmäq pia kokko. Liitsilmäq ommaq lajaq ja verkjäq. Kärbläseq hõõrdvaq tihtsähe jalgogaq ummi silmi, et näid puhastaq.

Tarõkärbläisil om üts paar läbipaistvit siibo. Tõõsost paarist ommaq saanuq lühkeseq nuia muudu "hunistajaq". "Hunistaja" jämmemb ots om nigu ballast, miä hoit edesiibo likmist tasakaalun; "hunistajaq" andvaq ka pääajolõ teedäq liikmistsihi muutuisi. Kärbläsel om kuus jalga nigu mutukil iks.

Kärbläse elo edengit või jakaq neläs. Seemendedüst munast saa vagöl. Päält munast vällätulõgi kasus vagöl uma suurusõ täüs ja lätt tupõs, kon seen võtt kujo täüskasunu kärbläne. Tupp ummakõrda jääs vana vaglanaha sisse, miä tõmbas kõvas ja pruunis ja kaits tuppõ nigu tönn.

Emäne tarökärbläne munös umaq munaq (100–120 tükkü kõrragaq) määntsegiq mädänevä alospinna pääle, sagõhõhe sita pääle. Munnõst tulõvaq vaglaq toonõkõrd joba 8 tunni peräst, harva võtt tuu aigo 3 päivä vai kavvõmb. Vaglaq ommaq valgõq, jaloldaq, värtnä kujogaq, 13-jakulidsõ kihägaq. Edeotsan om suumulk. Vaglõl olõ-õiq muud murõt ku süümine. Siitmine om sooliguväline: vaglaq laskvaq söögi pääle siitmise-ensüüme ja muutvaq söögi vedeläs. Tuust tulõ, et terveq kärbläsevaklo koloonia ujos seeditün keskkunnan, midä nä ütsiotsõ nildväq. Nii saa üte liitri sita seen kõrragaq kassuq 1000–1500 kärbläsevakla, tsiasita seen kogoniq kooniq 4000.

Mõnõ päävä peräst ommaq vaglaq valmis tupõs minemä ja otsvaq tuu jaos kuiva kotusõ. Tuus aos ommaq nääq 8–12 mm pikäq. Lämmägaq kasus kärbläne tupõ seen täus kolmõ päävägaq. Tä puhksas tönnil kaasõ iist ja tulõ vällä. Edimält ommaq täl siivaq väikseq ja kokkovoldiduq ja tä saa-aiq linnadaq. Hariligult võtt juundõsaaminõ kooniq tunn aigo, õkva päält tuu saa kärbläne joba paaritaq. Täüskasunu kärbläse söögis ommaq jätüseq, rikkunu liha ja mädänüq kasvoq. Tahhe söögi pääle piät tä sülge tsiukma, sõs lätt süük ensüüme mõol vedeläs. Üten sülegaq tulõvaq söögi pääle ka tõvõtuujaq pisiläseq, selle et kärbläne näid ärä ei seediq. Pisiläisi kand kärbläne edesi ka uma kihä pääl. Üüse tarõkärbläseq puhkasõq ja ei liiguq.

Harilik tarõkärbläne hoit inemisegaq ni tihtsähe kokko, et luudusõn timmä inämb välänpuul inemise elokotussit ei trehvägiq.

Lätteq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võro-Seto tähtraamat" matõrjaalõ.