Hörschelmanni Hermann Jakob Eduard
Hörschelmanni Hermann Jakob Eduard (sündünüq 8. joulukuu pääväl 1804, koolnuq 12. süküskuu pääväl 1865) oll' kultuurikõrraldaja, oppaja ja juhataja Võron Krümmeri koolin.
Elokäük[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Timä esä oll' pastor ja pere elli Viru-Jaagupi kerigumõisan (s'aksa keelen St. Jakobi).
Opsõ kotun, Tuumkoolin, Tartu Ülikoolin 1824–1826 filosoofiat.
Päält tuud oll' Hörschelmann oppaja ni johataja:
1826–1829 koduoppaja Lillenbachi mõisan
1829–1835 oppaja Krümmeri koolin Ehmjän, Riisikülän, Võro liinan.
1835–1841 Vinni aadlipreiliide kooli juhataja
abirektri Moskva Michaeli kerigukoolin (Michaelis Kirchenschule in. Moskau), Petri Pauli kerigukoolin
1849–1862 koolijuhataja Võro liinan
1856 Vahtsõ-Kasaritsa mõisa rentnik, Kultuurimõisa kõrraldaja
Körschelmanni peetäs Kreutzwaldi pargi asotajas.
Tä kuuli 1865 aastagal Elgersbergin Türingin.
Eräelo[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
Hörschelmanni suguvõsast oll' Eesti- ja Liivimaal mitmit vaimulikkõ, muusigamiihi ja muid kultuuritegijit. Hermanni ainus poig Arthur August Diedrich kuuli noorõlt 1856. aastagal Vahtsõ-Kasaritsa mõisan. Veli Emil Heinrich August von H. oll' Põltsamaa keriguopõtaja, timäl suur pere. Emili poig oll' Karl Eduard Hermann. Kats vele Emili väümiist olliq timäl koolin oppajaq.