Eesti vangimajaq ni vanglateenistüs
Eesti vanglateenistüse moodustasõq vangimajaq ni justiitsministeeriumi vangimajjo osakund ütenkuun ummi ammõtnigõga. Vanglateenistüs kõrraldas kinnipidämist ja karistusjärgset kinnipidämist, kriminaalhuuldust ja ülevänpidämise kontrollmist.
Harku vangimaja
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Asukotus Harku allõv’, Harjumaa Asutadu 1920 Vangimaja tüüp’ kinnine Vangiq süüdümõistõtuq naasõq ja meheq Vangimaja kotussidõ arv 220
Kinnipidämise algusõs Harkun või pitäq aastat 1926, ku tahaq ehitedi sunnitüüvangimaja. 1920.–30. aastil om Harkun eri aol olnuq täüskasunuisi vangimaja, kur’atekjide parandusmaja ni tüüpõlgjide ja joodikidõ tüülaagri.
Harku vangimaja asus Tal’na küle all (u 12 km Tal’nast) 8,3 hektäri suurudsõ maa-ala pääl Harku alõvi päävänõsõngupoolidsõl külel.
Harku vangimaja om tõistmuudu ku tõsõq tuuperäst, et vangimajan saavaq kuni 4-aastadsõq latsõq olla uma imä man – näide jaoss om olõman erälde osakund seoilmaaoliidsi ruumõga.
Hoimastihädäga vangele om tettü 8-kotussõlinõ sõltuvusrehabilitatsiooniosakund. Sääl viiäs läbi kimmäst opikavva, mis avitas näil uma sõltuvusõga toimõ tullaq ja taast vallalõ saiaq.
Harku vangimajan saa nii põhi- ja keskkoolitust ku oppi umblõjas ja katlakütjäs. Pääle ummõlustüü mastas vangele ka tüü iist katlamajan, köögin ja mõsumajan ni maa-ala ja ruumõ kraam’mise iist.
Murru vangimaja
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Asukotus Rummu allõv, Harjumaa Asutadu 1938 Vangimaja tüüp’ kinnine ütsikvangimaja üten avavangimajaosakunnaga Vangiq süüdimõistõtuq meheq Vanglakotusside arv 614 (sh 48 avavangimaja kotust)
Murru vangimaja asutõdi 1. vahtsõaastakuu pääväl 1938 ku kivitüüstüs, kon oll' võimalik tüüle pandaq kuni 400 süüdümõistõtut. Nõukogudõ okupatsiooni ao aastil 1961–1991 ja ka pääle iseseisvuse taastamist aastil 1991–2000 oll’ prõlladsõ Murru vangimajaga liidetü Rummu vangimaja umaette vangimaja. 2004. aastal sai seost Murru vangimaja avavangimaja osakund. 2007. aastal arvati Murru vangimaja manoq Ämäri vangimaja.
Vangimaja alal paiknõs haldushoonõq, mink edimädse kõrra pääl toimusõq lühkoaolidsõq trehvungiq; tõsõ kõrra pääl ommaq pikäaoliidsi kokkosaamiisi tarõq, kolmanda kõrra pääl vangimaja tüütäjide tüüruumiq. Kõgõ vanõmban majan (ehitedü 1949) asussõq meditsiini-, majandus- ja julgõolõkiosakund nink kooliruumiq. Suurõ kompleksi moodustas hoonõq, mink edimädse kõrra pääl ommaq süüklaq, küük, puut’, tõsõ kõrra pääl vangistus-, sotsiaal-, perräkaemisõ- ja majandusosakund. Pääle tuu ommaq vangimaja maa-ala pääl vange eloosakunnaq.
Tüüd and AS Eesti Vanglatööstus, Murru vangimaja maa-alal tegotsõs neli firmat. Murrun tüütäs u 280–290 vangi, vangimajast välänpuul 20–30 vangi. Pääle keskkoolituse saava vangiq oppi tisleris, aidnigus, keevitäjäs vai umblõjas.
2008. aastagal sai valmis Murru vangimaja vahtsõnõ kutsõkoolitushoonõq, kon ommaq seo ilma aolidsõq opmisõ nõudmisõq 120 vangilõ. Sisustadu om puutriklass, tegotsõs kats’ raamadukoko.
Tal’na vangimaja
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Asukotus Tallinn Asutadu 1919 Vangimaja tüüp’ kinnine kammõrvangimaja Vangiq vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq, süüdümõistõtuq täüskasunuq meheq Vanglakotussidõ arv 1070
Tal’na vangimaja alostõdi 1919. aastal, ku Patarei merekants muudõti vangimajas. Hildamp Keskvangimajas ümbre nimetedü kinnipidämiskotus es olõ 2000. aastas inämb kasutamisõs kõlbulik, 2003. aastal asuti ümbre Magasini uulitsa vangimajja (tuu oll’ asutedu aastil 1944–1949 tegotsõnu sõavangilaagri alalõ). 1990. aastil ehitedi kats vahtsõt kammõrvangimaja hoonõt/-majja ja tetti kats’ eelvangistusosakunda. 2004. aastal arvati Maardu vangimaja Tal’na vangimaja mano. Innembädsen Maardu vangimajan asus parhilla Tal’na vangimaja tervishoiuosakund, kon ravitas kohapääl. Tetäs ettevalmistuisi vahtsõ Tal’na vangimaja rajamises Maarduhe.
Tarto vangimaja
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Asukotus Tarto Asutadu 2000 Vangimaja tüüp’ kinnine kammõrvangimaja Vangiq vahistadu täüskasunu meheq ja naasõq, süüdümõistõtuq täüskasunuq meheq Vangimaja kotussidõ arv 938
Tarto vangimaja võtt' edimädseq vangiq vasta 16. rehekuu pääväl 2002. aastagal. Seoga tähistedi Eesti vanglateenistüse üleminekit ütisvangimajjolt kammõrvangimajjolõ. Niisamatõ luudi Tardo vangimaja rajamisega piirkundlik vanglateenistüs.
Tarto vangimaja asus ligi 94 000 kruutmiitre suurudsõl alal Imäjõe lammil. Vangimaja üldpind om 23 000 kruutu, tan ommaq haldushuunõq, vastavõtmisõ ruumiq, puhkõ- ja spordiruumiq, opiklassiq, tuutmispinnaq metali, puu- ja tekstiilitüüss, usutalitusõ kõrraldamisõ ja abiruumiq. Vangimajan om 479 kammõrt, üts kambri om u 10 kruudu suurunõ.
Vangimajal hoitvaq silmä pääl pildikaamõraq, tüütäjil kallalõtungi-häiresüstem ja erilidseq perräkaemisesüstemiq umbõs kilomiitrepikkudsõ välispiirde kaitsmisõs.
2004. aastal teiväq justiitsministeeriumi vangimajjo osakund ja politseiasutuseq ütenkuun saatmisosakunna, miä om erälde osakund Tarto vangimaja seen. Saatmisosakund kõrraldas vange vidämist relvastadu valvõ all vangimajjo ja arestimajjo vaihõl egäl puul Eestin.
2005. aastagast pääle and Tarto vangimaja meditsiiniosakund kohapääl ka psühhiaatrilist api (sääl asus vangimajjo psühhiaatriaosakund). 2007. aastagal luudi Tarto vangimajan hoimastivaba keskus.
Vange oppamist kõrraldas Tarto täüskasunuisi gümnaasium ja Tarto kutsõkoolituskeskus.
Tardo vangimajan saa majandustöid tetäq ka u 80 vangi, vangimajast välänpuul tüütäs ligi 20 vangi.
Viro vangimaja
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]Asukotus Jõhvi, Ida-Viromaa Asutadu 2006 Vangimaja tüüp’ kinnine kammõrvangimaja üten avavangimaja osakunnaga Vangiq täüskasunuq vahistaduq meheq, täüskasunuq ja alaiälidseq süüdümõistõtuq meheq, täüskasunu vahistaduq naasõq Vanglakotusside arv 1075 (sh 75 avavangimaja kotust)
Viro vangimaja sai valmis 2008. aastal. Edimädseq vangiq tuudi Viro vangimajja 2008. aasta mahlakuu alul. Vangimaja kõgõ ümbritsevä alaga võtt hindä ala 16 ha ja taad valvas päämidselt elektroonilinõ valvõq, miä asus vanglapiirete pääl.
Viro vangimaja om edimäne vangimaja, kon turvalisusõ suurõndamisõs ühendäseq kõiki huunit umavaihõl kinnidseq ühendüstiiq. Viro vangimajan ommaq kuun vangimaja ja arestimaja. Vangele om kuni 2-kotusõlidsin kammõrdõn kokko 1000 kotust, pääle tuu 75 kotust avavanglan ja 150 kotust arestimajan. Vangimajan ommaq ka elotarõq 300 vahistadu jaos. Vangimaja man ommaq viil kuul, spordisaal, sotsiaaltüü ruumiq, kapõl ja tüükoaq.
Edimäst kõrda kogo vanglasüstemi aoluun tetti Viro vangimajja kimmästädü perräkaemisõga osakund. Vangimajan om ka 250-kotussõlinõ osakund noorilõ, sinnä paigutõdas kõik alaiälidseq süüdümõistõtuq ja vahistaduq ni kõik noorõq süüdümõistõtuq.
Vange oppasõq Jõhvi gümnaasium ja Ida-Viromaa kutsõhariduskeskus, tüüd and AS Eesti Vanglatööstus.
Välislink
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- Tast või kaiaq, ku pall'o Eesti vangimajjon vange om.