Eesti president

Läteq: Wikipedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Karisõ Alar, Eesti Vabariigi president
Vabariigi Presidendi lipp

Eesti president (ammõtligult Vabariigi President) om Eesti Vabariigi riigipää.

Eesti presidendil om piiret poliitilinõ võim, tä tüü om edüstäq ni ollaq vaihõkohtunik vai võimõ tasakaalu säädjä. Eesti presidendi kandidaat või ollaq sündümise poolõst Eesti kuakundlanõ, kiä om vähämbält 40-aastanõ. Presidendi vali ammõtihe Riigikogo või valimiskogo viies aastagas. Üts inemine või ollaq ammõtin kõgõ rohkõmb kats ammõdiaiga järgepiten. President piät uman ammõtin olõma hindäette, selle lõpõsõq täl presidendis saiõn kõik ülesandõq ja volitusõq muin ammõtiin ni tä piätäs uma eräkundligu kuulimisõ ammõtin olõmisõ aos.

11. rehekuu pääväst 2021 om Eesti president Karisõ Alar.

Vabariigi president 1992. aastaga põhisäädüse perrä[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Valiminõ ja ammõdiaig[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vabariigi Presidendi kandidaadis või säädäq sündümise poolõst Eesti kuakundlasõ, kiä om vähämbält 40 aastakka vana. President valitas ammõtihe viies aastagas. Kedägi tohe-iq valliq Vabariigi Presidendis kavvõmbas ku järgepiten katõs ammõdiaos. Kandidaadi ülessäädmise õigus om vähämbält viiendäljaol Riigikogo kuunsaisost.

Eesti Vabariigi põhisäädüse § 79 perrä vali Vabariigi Presidendi salahadsõ helüandmisõga Riigikogo. Egäl Riigikogo liikmõl om andaq üts helü. Valitus tunnistõdas kandidaat, kink puult and helü Riigikogo kuunsaiso katõ kolmandajaolinõ inämbüs. Ku ütskiq kandidaat vaiaminevät helüinämbüst saa-aiq, tetäas järgmidsel pääväl vahtsõnõ helüandmisvuur. Inne tõist helüandmisvuuru säetäs üles vahtsõq kandidaadiq. Ku tõsõn helüandmisvoorun ütskiq kandidaat vaiaminevät helüinämbüst saa-aiq, kõrraldadas katõ kandidaadi vaihõl, kiä tõsõn voorun kõgõ rohkõmb helle saiõq, samal pääväl kolmas helüandmisvuur. Ku Vabariigi Presidenti ka kolmandan helüandmisvoorun ei valitq, kuts Riigikogo edemiis üte kuu joosul Vabariigi Presidendi valimisõs kokko valimiskogo.

Valimiskogo sais kuun Riigikogo liikmist ja paigapäälitside umavalitsuisi volikokõ edüstäjist. Egä paigapäälidse umavalitsusõ volikogo vali valimiskokko vähämbält üte edüstäjä, kiä piät olõma Eesti Vabariigi kuakundlanõ. Riigikogo esitäs valimiskogolõ presidendikandidaadis kats Riigikogon kõgõ rohkõmb helle saanut kandidaati. Presidendikandidaadi ülessäädmise õigus om ka vähämbält katõkümne ütel valimiskogo liikmõl. Valimiskogo vali Vabariigi Presidendi helüandmisõst ossa võtnuidõ valimiskogo liikmidõ helüinämbüsega. Ku edimädsen voorun ütski kandidaat helüinämbüst saa-aiq, kõrraldadas samal pääväl katõ kõgõ rohkõmb helle saanuidõ kandidaatõ vaihõl viil tõnõ helüandmisvuur.

Presidendivalimiisi kõrda täpsüstäs ja põhisäädüse tühäq kotussõq täüt Vabariigi Presidendi valimisõ säädüs. Seo säädüs kiild kandidaadis üles säädäq inemist, kiä om president tõist ammõdiaiga järgepiten.

Vabariigi Presidendi valimisõ säädüs näge ette olokõrra, ku valimiskogon ka tõsõn voorun presidenti valita-aiq. Sis kõrraldadas presidendi eräkõrralidsõq valimisõq. Eräkõrralidsõq valimisõq saa tetäq kipõmbalt ku kõrralidsõq. Ku kõrralidsõq valimisõq tetäs äeq kõgõ varrampa 60 ja kõgõ ildampa 10 päivä inne ammõtin olõva presidendi volituisi lõppõmist, sis eräkõrralidsõq valimisõq tulõ läbi viiäq 14 päävägaq.

Ammõtihe astminõ, õigusõq ja volituisi lõpp[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Vabariigi Presidendi volituisi tekkümise ja lõpu pand paika Vabariigi Presidendi tüükõrra säädüs. President ast ammõtihe ku and Riigikogon ammõdivandõ: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ede- ja priinimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks."

Ammõtihe astmisõga lõpõsõq kõik Vabariigi Presidendi volitusõq ja ülesandõq muin ammõtõn ni president piätäs uma eräkundligu kuulimisõ ammõtin olõmisõ aos.

Vabariigi President pruuk põhisäädüse § 85 perrä immuniteet. Timmä saa vastutust kandma pannaq õnnõ õiguskantslõri ettepanõkiga Riigikogo kuunsaiso inämbüse periolõgi kõrral. Kriminaalvastutusõlõ võtmisõgaq saisahtasõq kõik Vabariigi Presidendi volitusõq.

Vabariigi Presidendi volitusõq lõpõsõq timä ammõtist tagasiastmisõga (ei olõq võimalid eräkõrralidsõ vai sõasaisukõrra aol), timmä süüdümõistva kohtuotsusõga, timä kuulmisõga ja vahtsõ Vabariigi Presidendi ammõtiheastmisõgaq.

Ku Vabariigi President saa-aiq Riigikohto otsusõga tervüse peräst ammõtit pitäq, timä volitusõq saisahtasõq. Sis saa Vabariigi Presidendi volitusõq Riigikogo edemiis, kink Riigikogo liikmõ volitusõq tuus aos saisahtasõq. Vabariigi Presidendi ülesandit täütvä Riigikogo edemehe võim om vähämb ku kõrralidsõl presidendil, selle et tä või-iq ilma Riigikohto lubaldaq vällä kuulutaq Riigikogo eräkõrraliisi valimiisi egaq ärq ütleldäq säädüse välläkuulutamisõst.

Ku president ei olõq ummi ülesandit pääle kolmõ kuu täütä saanuq või ku timä volitusõ inne tähtaiga lõpõsõq, vali Riigikogo 14 päävä joosul vahtsõ Vabariigi Presidendi.

Välälingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Presidendi kodoleht. (eesti keelen)