Öüdsinkäümine

Läteq: Wikipedia
(Ümbre saadõt artiklist Öüts)
Jump to navigation Jump to search

Öüdsinkäümine vai öüts oll' hobõsidõ ja veohärgi üüsene kar'ataminõ külä ütidsel kar'amaal. Öüdsin käüdi hariligult keväjädsel künnüaol, mõnikõrd ka pääle hainaaigo. Eestin kest' öütsikommõq talomaiõ kruntiajamisõni 19. aastagasaa tõõsõl poolõl.

Hallopi Piitre (sündünüq 1872 Toodsi külän Rõugõ kihlkunnan) om öütsinkäümisest kõnõlnuq niimuudu (kaeq: "Kuiss vanal Võromaal eleti", lk. 133):

Öüdsih käümine oll' väega tähtsä asi kah. Hobõsõq lätsi öütsi aprilli lõpu puuldõ vai mai edeotsah, ku mõtsa tull' hal'as hain. Üts miis oll' külä päält öüdsivana. Toolõ masti ega hobõsõ päält mõõt rüki, päts leibä ja kümme kopka raha. Aig oll' maikuust väiku maarjapääväniq. Väikene maarjapäiv om katsadal septembril. Ega hobõsõ jaos pidi olõma kah üts niidülump vai suuviir. Noorõq poisiq vai tütrigu olliq kõik üüse kuuh, kaiq hobõsidõ perrä. Teiq suurõ tulõ üles, sõs oll' lämmi ja soeq es julguq kah sõs lähkohe tullaq. Hobõsõq jälq hoiõq tulõ ümbre.

Äripäivildõ iks maati. Inne pesti puhmaalodsõq nuiõgaq ärq, et mud'o vast mõni hussitükk um. Üüvaht õks jäi üles. Tuul oll' tirinui käeh. Tuuga hirmut' hobõsit tulõlõ lähembähe ja sussõ kavvõmbahe. Tirinui oll' puultõõsõ arssina pikkunõ nui. Sinnäq oll' traat külge pant ja sinnäq traadi perrä sändsit asju pant, mis häste tiriseseq, ku raputat.

Puulpäävä üüse oll' tuu mängmine. Sõs veeti vägipulka ja oll' kaalaluuri vidämine ja tsuuri lüümine. Kuq öüdsiaig oll' lõpnuq, korssiq poisiq raha kokko, tõiq viina ja peiq sõs perämäst pito.

Adsoni Juhan (sündünüq 1852 Morosuu-Tsäpsi külän Vahtsõliina kihlkunnan) om öütsinkäümisest kõnõlnuq niimuudu (kaeq: "Kuiss vanal Võromaal eleti", lk. 134):

Keväjidõ tükke õks hainu puudus tulõma. Sis keväjä tõutegemisõ aigu käüti hobõstõga öüdsih. Öütsi läts' terveh külä kõrragaq. Osa miihhi magasi, osa jalq vahtõ hobõsit. Tuulaiga ütsvaheh varastõdi hobõsit, sis õs tohiq hobõsit kunagi ütsindäq jättäq. Õdagu korjuq kõik külä öüdsilisõ ütte paika kokko, kohe sis kunagi oll' kõnõld minnäq. Hobõsõq panti kammitsahe. Kammitsa olliq tuulaiga ravvast ja tabaga kinniq pandaq. Ütsvaheh tohi-s liinahki hobõsit vallalõ jättäq. Kinkõl oll' parõmb hopõn, tuu oll' kõgõ kammitsah.

Kiä olliq käsitüümeheq, nuuq tei öüdsih tüüd kah. Mõnõl oll' võõt rattatsõõr tetäq, sis ku hummogu kodo läts', oll' tsõõr tokiga säläh. Suurõmbalt jaolt õks istuti niisama tuliveereh ja tetti nalja. Mõnõq veiq vägipulka, mõnõq jalq maadliq. Mõnikõrd, ku mehe olliq väsünüq, sis maati. Kõik külä poisi olliq kuuh, siss sääl sai jo õgasugust nalja.