Ukrainlasõq
Ukrainlasõq (umakeeline nimi ukraintsõ) om hummoguslaavi rahvas, Ukraina põhirahvas. Ukrainlasõq kujosiq umaette rahvas 14.-16. aastagasaal vanavinne rahva lõunõpoolitsõst harost, kink iinkäüjis ollivaq drevljaaniq, poljaaniq, severjaaniq jms. hummoguslaavi hõimoq. 15.-19. aastagasaal kutsuti ukrainlaisi ka väikeisis vindläisis. Ukrainlaisi etnograafilidsõq rühmäq ommaq hutsuuliq ja boikiq (vai verhoviinlasõq), kiä elässeq Karpaadõn, lemkiq, kiä ommaq elänüq Beskiiden a täämpädses pääväs om inämbüs näist Ukrainahe ümbre asonu, ja polissjalasõq (polesjelasõq), kiä elässeq Põh'aõdagu-Ukrainah Polissjan.
Uso poolõst ommaq ukrainlasõq suurõmbalt jaolt õigõuskliguq. Õdagupoolitsidõ ukrainlaisi hulgan om uniaatõ.
Ukrainlaisi om 44-45 mill'onat, noist
- 37,5 mln. Ukrainan (77,8 % rahvastigust),
- 4,4 mln. Vinnemaal,
- 1,2 mln. Kanadan,
- 960 000 USA-n,
- 375 000 Moldovan,
- 333 000 Kasastanin,
- 159 000 Valgõvinnen.
Eestin eläs umbõs 28 000 ukrainlast.
Pall'oq kunagidsõ NSVL-i alal elänüq ukrainlasõq ommaq üle lännüq vinne keelele, muuhulgan Ukrainan 27 %, Eestin 56 % ja Kasastanin 63 %.
Antropoloogilidsõlt kuulussõq ukrainlasõq keskõuruupa rassi. Kõgõ harilikumb om näide hulgan keskukraina tüüp, valdai tüüpi om Põh'a-Ukrainan. Vindläisiga võrrõldõn ommaq ukrainlasil tummõmbaq silmäq, tummõmbaq hiussõq, lühemb pää ja lajemb nägo.
Eestin eläväq ukrainlasõq ommaq loonuvaq uma organisats'ooni, mink nimi om Ukraina Kaasmaalaskund Eestin.
