Kanada

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ
Kanada
Canada
Kanada lipp Kanada vapp'
Kanada lipp Kanada vapp'
Riigi tunnuslausõq: A Mari Usque Ad Mare (Ladina keelen)
"Merest mereni"
Kanada kotus kaardi pääl
Riigikiil' inglüse kiil, prantsusõ kiil
Pääliin Ottawa
Kuninganna Elizabeth II
Pääministri Harperi Stephen
Suurus
 - Kokko
 - % vett
maailma maiõ hulgan 2
9 984 670 km²
8,92%
Rahva hulk
 - Kokko (2005)
 - Tihehüs
maailma maiõ hulgan 36.
33 435 000
3,2/km²
Hindäperi
1. hainakuu päiv 1867
Raha Kanada dollar
Aovüü
 - suvõaig
–3,5 kuni –8
−2.5 kuni −7
Riigihümn' "O Canada"
Internetitunnus .ca
Telefonikuud' 1

Kanada (inglüse ja prantsusõ keelen Canada) om riik, miä võtt hindä ala suurõ jao Põh'a-Ameerikast. Tä küünüs Atlandi suurõstmerest Vaiksõ suurõmereni nink Põh'a-Iämerest Ameeriga Ütisriikeni. Kanada pääliin om Ottawa.

Suurusõ poolõst (ku viiq kah sekkä arvata) om Kanada maailman tõnõ pääle Vinnemaad. Ku rehkendäq õnnõ maisõmaad, om Kanada suurusõ poolõst neläs.

Aolugu[toimõndaq]

Kanadamaal ommaq aastagatuhandit elänüq mitmõq põlisrahvaq. 15. aastagasaa lõpost pääle jousõvaq Kanada Atlandi suurõmere randa Briti ja Prantsusõ meresõitjaq ja kolonistiq. 1763. a., peräst säitsmeaastagast sõta, and' Prantsusmaa pia kõik umaq Põh'a-Ameeriga kolooniaq käest. 1867 moodustõdi kolmõst Briti Põh'a-Ameeriga kolooniast konföderats'uun, midä naati kutsma Kanadas. Tuuga naas' pääle tõisi provintsõ ja territooriummõ manotulõk nink suurõmba sõltumatusõ saaminõ Ütiskuningriigest.

Kanada nimest[toimõndaq]

Nimi Kanada tulõ irokeesikeelitsest sõnast kanata, miä tähendäs küllä. Prantsusõ maiõuurja Cartier' Jacques ollõv 1535. a. põrõhõlladsõ Quebec City kandi Stadacona külä irokeese käest küsünüq "Kuis taad kutsutas?", esiq mõtõldõn tuud maad. Nuuq ollõv arvanuq, et tä taht teedäq, kuis om külä näide keelen, nink vastanuq: "Kanata". Ildampa tarvit' Cartier' nimme mitte õnnõ tuu külä, a kõgõ maa kotsilõ, miä oll' Donnacona (Stadacona vanõmba) valitsõdaq. 1545. aastagast naati Õuruupan ilmunuin raamatin ja maakaartõ pääl tuud piirkunda kutsma Kanadas (Canada).

17. aastagasaa alostusõst pääle kutsuti Kanadas Vahtsõ Prantsusmaa jako, miä jäi Saint Lawrence'i jõõ viirde ja Suurõ järvistü põh'aviirde. Tuu maa jaeti ildampa katõs Briti koloonias, Ülemb-Kanadas ja Alamb-Kanadas, nikaniq ku 1841. a. nääq jälq ütte lätsiq Kanada Provindsis. Ku 1867. a. luudi konföderats'uun, sai Kanada vahtsõ riigi ammõtlidsõs nimes ja sõnna dominjon tarvitõdiq ku tiitlit, miä näütäs, määnest sorti riik tuu om. Termin Kanada Dominjon oll' tarvitusõl 1950. aastagani. Pääle tuud, kuna Kanada kuulut' hindä poliitilidsõlt sõltumatus Ütiskuningriigist, naas' keskval'tsus iks inämb ja inämb tarvitama lihtsält riiginimme Kanada riigipaprin ja lepingiden. 1982. a. nimitediq riigipühä Dominjonipäiv ümbre Kanada pääväs.

Valitsõmisjaotus[toimõndaq]

Kanada om kümne provindsi ja kolmõ ala (territooriumi) liit (föderats'uun), midä või ummakõrda jakaq regioonõs. Õdagu-Kanada sais kuun Briti Columbiast ja kolmõst preeriäprovindsist (Alberta, Saskatchewan ja Manitoba), Kesk-Kanada moodustasõq Quebec ja Ontario, Atlantilinõ Kanada sais kuun mereviirsist provindsõst (New Brunswick, Prints Edwardi saar ja Nova Scotia) nink Newfoundlandist ja Labradorist. Hummogu-Kanada all mõtõldas Kesk-Kanadat ja Atlantilist Kanadat ütenkuun. Kolm alla (Yukon, Põh'aõdagu Territooriumiq ja Nunavut) moodustasõq Põh'a-Kanada. Provindsõl om inämb otsustamisõigust ku allol. Egal provindsil ja alal ommaq umaq sümboliq.

Provindsiq vastutasõq suurõmba jao Kanada sotsiaalprogrammõ (niguq tervüsehoitminõ, koolitaminõ ja hoolõkandminõ) iist nink ütenkuun korjasõq inämb massurahha ku keskval'tsus. Uma rahaga saa keskval'tsus provindsõn ello viiäq üleriigiliidsi programmõ, niguq näütüses Kanada Tervüseakt. Provindsiq võivaq noist kõrvalõ jäiäq, ku tahtvaq, a tegelikult tegeväq tuud harva. Keskval'tsus jaga rahha ümbre, et vaesõmbin ja rikkambin provindsõn olõssiq inämbvähämb ütesugutsõq elotingimüseq ja massuq.

Poliitiga[toimõndaq]

Poliitilidsõlt om Kanada parlamentaarnõ demokraatia ja põhisäädüsline monarhia, mink riigipää om kuninganna Elizabeth II. Kanada om G8 ja NATO liigõq.

Luudus[toimõndaq]

Pääle perämäst iäaigo om Kanadan olnuq katõsa erälde saisjat mõtsapiirkunda, kon päämädselt ommaq taiga tüüpi mõtsaq. Kanadan om inämb järvi ku ütelgi tõsõl maal, noidõn om küländ suur osa kõgõst maailma makõst viist. Pääle tuu om mäkin viil ka liustikkõ.

Kanada om geoloogilidsõlt aktiivnõ, sääl om pall'o maavärinit ja tüütävit tulõmäki, noist inämb tunnõtuq ommaq Mount Meager, Mount Garibaldi, Mount Cayley, ja Mount Edziza tulõmäki kompleks.

Ontario provindsi ja USA New Yorgi osariigi piiri pääl om Niagara viisadang.

Kultuur[toimõndaq]

Kanada om mitmõkultuurilinõ maa katõ riigikeelega (inglüse ja prantsusõ).

Kõgõ populaarsõmb spordiala Kanadan om iähoki. Tuud mängitäs ja kaias kõgõ inämb.

Majandus[toimõndaq]

Kanada om teknoloogilidsõlt arõnuq tüüstüsmaa, minkal om pall'o luudusvarro ja mink päämäne kaubavaihtus käü Ameeriga Ütisriikegaq.

Kirändüs[toimõndaq]


 
Põh'a-Ameeriga maaq

Hindäperi riigiq:
Ameeriga Ütisriigiq | Antigua ja Barbuda | Bahama | Barbados | Belize | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik | El Salvador | Grenada | Guatemala | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhigo | Nicaragua | Panama | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiiniq | Trinidad ja Tobago