Siitmine

Läteq: Wikipedia
Mineq üle: juhtminõ, otsminõ

Siitmine sünnüs inemisel s'odaviisi.

Tsälgüten saa süük sülega niisutõdus; sülg tulõ sülenäärmist. Niipia kui sülg söögiga segi saa, nakkas jo söögi peenendämine ja isotaminõ ehk, tõsõ sõnaga üteldäq, siitmine. Ärqtsälgütet süük saa pääle tuu keelega tallitamisõ ja juhatamisõ läbi üle hõngutoro ehk lõõri otsa tagapoolõ kurku ja säält söögitorro tougatus ja söögitoro läbi alla niiltüs. Et midägi söögist tuu man hõngutorro ei lääq ehk, nii kui rahvakeeli üteldäs, kurku ei kargaq, ja kuulmist ja ärqläpähtämise hätä ei sünnüdäq, om hõngutoro otsa ehk lõõripää pääl kaas, miä kinniq vaos, kui nilbõ süük üle libises söögitorro. Söögitorost, miä hõngutoro takan om, lätt süük kõttu ehk makko.

Maol om kats lävve: edelävi ja tagalävi. Edelävest tulõ süük sisse, tagalävest lätt tä soolikidõ sisse. Maon saa süük üte hapnõ leeme ehk limoga, miä maolimos nimitedäs, seätüs ja tuuläbi vedeläs pudros lahotõdus. Maolimo himmitses väikeisist näärmist vällä, miä mao sisemädse poolõ pääl ommaq. Jo maon saa üts jago vedeläst söögipudrost riistakõisi läbi, miä mao saina ehk sisemädse poolõ pääl lövvüseq, ülesimetüs ja vere sisse tallitõdus iholõ toidus. Suurõmb jago söögiputro, nimelt kõik, miä viil tävveste ärq ei olõq pehmendet ja lahotõt, joud aigupite, kui tä uma ao maon om olnuq ja valmistõt, mao tagalävest soolikidõ sisse.

Inemise mago ja sooliguq

Tan saa söögipudõr jälq ja nimelt kolmõsugudsõ limoga ehk leemega seätüs. Edimält himmitseseq, nii kui mago, ka sooliguq uma sisemädse poolõ pääl ütte vedelüst vällä, miä soolikidõ limos kutsutas. Tõisõlt juusk sapp, miä massa sisen ärqpruugituist vere jakõst valmistõdas, sapi tillist, ja kolmandalt kõtusülg kõtusülenäärmist söögipudroga soolikidõ sisen kokko. Kõtusülenäärmeq saisvaq põrna ligi. Kõik nuuq vedelüseq, miä söögipudroga kokko juuskvaq ja seätüs saavaq, tegeväq, et toidus kõlvulidsõq söögijaoq kõlvatumist tävveste lahotõdus saavaq. Kõlvulinõ toit ja kõlvadu ommaq tan erätedüq. Kõlvulidsõl toidul, miä ka toidulimos nimitedäs, om valgõ piimä sarnalinõ nägo. Soolikidõ sisen saa toidulimo ja kõlvadu jago soolikidõ liikmisõ läbi ingerdämise viisi edesi ajetus, väikeseq torokõsõq soolikidõ sisemädse poolõ pääl imeväq kõlvulidsõ toidu tuu tii pääl hindä sisse ja mitmõsugudsõq näärmeq saatvaq tedä jälq edesi suuni sisse, kon toitva limo veres muudõtas. Mis kõlvadu om ja tuus jäi, saa tutvat tiid kõrd-kõrrast ihost vällä tougatus.

Kergehe seeditäväq söögiq jääseq 2-3 tunni makko, ent söögiq, miä rassõq siitiq, esiqeräligult rasvadsõq söögiq, ommaq mõnikõrd 5-6 tunni maon. Niisamatõ jääseq söögiq ka soolikidõ sisse mõnõs tunnis. Sooliguq saisvaq kõik üten kihin ja näütäseq vällä kui üts mitmõkõrralinõ mütsäk ja mahusõq tuuläbi üte väiko ruumi sisse häste kokko. Kui nimäq ütest ärq saavaq harotõdus, sõs näemiq, et inemisel õnnõgi ütsainus soolik om, nii kui eläjälgi. Tuu om 24 kooni 30 jalga pikk ja kolmõjaolinõ. Edimäne jago, miä maost minemä lätt, om kõgõ pikemb, sille ja peenikene ja nimitedäs tuuperäst peenükesessoolikus; keskmäne jago om jakulinõ ja pall'o lühemb, ent häste paksõmb, minkperäst täl ka jämmesoolik nimes om pant; kolmas jago ehk sooligu alomanõ ots, miä kõtu prügü ihost vällä juhatas, om jälq sille ja peenemb, kõgõ lühemb ja kutsutas peräsoolikus. Et soolik mitte ärq ei vass'uq, tuutarbis ommaq nimäq ohukõsõ naha ehk kelmega köüdedüq.

Kõtukooban hääl ja kur'al puul sälgrootso nimeside ligi saisvaq rauhaq, mõlõmbil puul üts, miä kust ja kusõga mõnd kõlvatumat asja verest vällä lahotas. Kusi juusk kummastki rauhast üte pikä ja peenikese torokõsõ läbi kusõmõhõ, kost täl kuna tahetas vällä lastas juuskõ.

Kirändüs[toimõndaq]

  • Hurda Jakob, "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun "Looja ees", Tarto, 2005.